PUITELAMU NIISKED RUUMID

puitelamu, hüdroisolatsioon

 


Käesoleval RT-juhendkaardil käsitletakse puitelamu niiskete ruumide tarindeid. Juhend on ette nähtud nii väikeelamute kui korruselamute projekteerimiseks ja ehitamiseks. Konstruktsioonilisi lahendusi vaadeldakse joonistel esitatud näidetena, mis sisaldavad nii tarinditüüpe kui tarindite ühenduskohti. Juhendit võib kasutada nii ehitusplatsil ehitamise korral kui niiskete ruumide puitelementide projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Niiske ruumi tarindite lahendused põhinevad platvorm-puitehitussüsteemi arvutuspõhimõttel ja kõnealuses süsteemi korral kasutatavatel detailidel ja materjalidel.
Puitelamu tarindeid käsitletakse täpsemini RT-juhendkaartidel RT 82-10820-et (Väikeelamu puittarindid), RT 82-10838-et (Puitkorruselamu tarindid) ja RT 82-10852-et (Puidust väikekorterelamu). Niiskete ruumide tarindeid on täpsemalt käsitletud RT-juhendkaardil RT 84-107594 (Niiske ruumi tarindid).

1 NIISKE RUUMI MÕISTE

Soome ehitusnormide kogumiku osa C2 määratleb niiske ruumi järgmiselt:
Niiske ruum tähendab ruumi, mille põrandapind puutub ruumi kasutusotstarbe tõttu kokku veega ja mille seintele võib pritsida või kondenseeruda vesi (nt vannituba, duširuum, saun).
Niiske ruumi kohta kehtib järgmine üldine eeskiri:
Niiske ruumi veeärastus ja tarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vesi ei pääse valguma ega kapillaarvooluna tungima ümbritsevatesse tarinditesse ja ruumidesse.

2 HÜDROISOLATSIOON

Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad:
Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi hüdroisolatsioon. (C2 / punkt 7.1.1)
Hüdroisolatsioon peab olema piisavalt vastupidav, et see koos vuukidega peaks vastu ehitusaegsele koormusele ja kasutusaegsele alustarindi liikumisele. (C2 / punkt 7.2.2)
Ehitusnormidega seotud juhistes soovitatakse lisaks, et põranda hüdroisolatsioon tõstetaks seinale vähemalt 100 mm põrandapinnast ja et seina hüdroisolatsioon pikendataks põranda seinale tõstetud hüdroisolatsiooni peale (või hüdroisolatsioon peab moodustama katkematu vuukideta tarindi nii, et mööda seina valguv vesi ei pääseks põranda hüdroisolatsiooni taha).
Käesoleval RT-juhendkaardil soovitatavaks põranda hüdroisolatsiooni seinale tõstmise kõrguseks on 150 mm valmis põrandapinnast.
Seina ja põranda hüdroisolatsioonina tuleks kasutada sertifitseeritud hüdroisolatsioonisüsteemi, mis on kokkusobiv ka põrandatrapiga. Hüdroisolatsiooni teostamisel tuleb järgida toote valmistaja juhiseid.

Puitelamu niiske ruumi põranda
hüdroisolatsiooniks sobivateks toodeteks on näiteks:
• 2-kordne kiht kummibituumen-rullmaterjali (paigaldatakse tavaliselt betoontasanduskihi alla).
• iseliimuv kummibituumen-rullmaterjal (2 mm) (paigaldatakse betoontasanduskihi peale)
• pintsli vm vahendiga pinnale kantav sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiks (paigaldatakse betoontasanduskihi peale)
• hüdroisolatsiooniks ettenähtud ja selleks otstarbeks heaks kiidetud keevitatav plastvaip (paigaldatakse betoontasanduskihi peale ja jääb ühtlasi põranda pinnakattematerjaliks)

Puitelamu niiske ruumi seina
hüdroisolatsiooniks sobivateks toodeteks on näiteks:
• pintsli vm vahendiga pinnale kantav sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiks (paigaldatakse seinaplaatide peale ja pinnakattematerjali, tavaliselt keraamiliste plaatide alla)
• hüdroisolatsiooniks ettenähtud ja selleks otstarbeks heaks kiidetud keevitatav plastvaip (paigaldatakse seinaplaatide peale ja jääb ühtlasi seina pinnakattematerjaliks)
• iga konkreetse paigalduskoha tingimustest lähtudes võib kasutada veekindlaks vuugitud, kruntvärviga kaetud ja värvitud sulundvineeri.
Seina ja põranda hüdroisolatsiooni valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et need tuleb paigaldada ülekattega, nii et kõnealuses ühenduskohas niiskus tarinditesse ei pääseks.
Niiske ruumi pinnakattematerjalid valitakse lähtudes sellest, et need oleksid lihtsasti puhastatavad ja hügieenilised ning ei soodustaks niiskuse levimist tagapool olevatesse tarinditesse. Seetõttu sobib puitvooder eelkõige lae vooderduseks ning sellistele seinapindadele, mis ei ole allutatud veepritsmetele (soovitatav kaugus veevõtupunktist on 1,5 m, või kaitsta puitvooder veepritsmete eest dušiseinte vm asjakohaste meetodite abil). Puitvoodri võib ehitada näiteks hööveldatud sisevoodrilaudadest või vineerplaatidest. Voodri taha jäetakse alati alt ja pealt avatud tuulutusvahe.
Põranda hüdroisolatsiooni võib peale eespool nimetatud lahenduste teha ka ühtsena, näiteks vulkaniseeritud kummist, kõvaplastist vm vastavaks otstarbeks sobivast materjalist valmistatava vuukideta künana. Lisaks on vannituba soovitatav varustada dušialuse või vanniga. Soovitatav on kasutada ka veepritsmete asjatut laialipaiskumist takistavaid dušiseinu.

2.1 Kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamine

Soome ehitusnormide kogumiku osas C2 nõutakse, et vee- ja kanalisatsiooniseadmed jms tuleb projekteerida, ehitada ja varustada nii, et võimalikku veeleket on võimalik avastada niivõrd vara, et see ei jõua põhjustada ulatuslikku vee- või niiskuskahju. Lisaks nimetatakse, et torustikud tuleb isoleerida nii, et nende pindadele ei kondenseeru kahjulikult vett, või juhtida kondenseeruv vesi ära nii, et see ei saa kahju tekitada. Veetorud (nagu ka võimalikud küttetorud jne) paigutatakse nii, et need ei peaks läbima põranda hüdroisolatsiooni. Veevarustusega seadmete juurde tulevad veetorud on sellisel juhul otstarbekas tuua ülevaltpoolt.
Eeskirja täiendavas juhendis märgitakse lisaks veel järgmist:
Veetorud tuleks paigutada nähtavale jäävatena või karbikusse, kust vesi ei pääse lekke korral tarinditesse, vaid juhitakse sobivasse kohta, kus leket on lihtne avastada. Torusid peab olema võimalik lihtne kontrollida ja remontida.
Kui toru, kanali või seadme pinnale võib kondenseeruda kahjulikku veeauru, siis kasutatakse kondensatsioonivastast isolatsiooni või kondenseeruv vesi kogutakse kokku ja juhitakse kontrollitult kanalisatsiooni.

3 NIISKE RUUMI PÕRANDATARIND

Kandva puittarindis aluspõranda või vahelae talastik ja talade samm arvutatakse alati igal konkreetsel juhul eraldi. Et niiske ruumi ja kuiva ruumi põrandad saaks ligikaudu ühekõrgused ja lävepaku kõrgus ei ületaks 25 mm, võib niiskes ruumis kasutada muust talastikust umbes 50 mm madalamaid talasid. Talade sammu võib vajaduse korral vastavalt vähendada. Tarindi jäikust võib suurendada talastiku risttugedega, vt näiteks RT-juhendkaardi RT 84-10617, Puitpõrandad, punkti 2.2.
Talastiku peale paigaldatakse aluspõrandaks sulundiga ehitusplaadid, näiteks 18 mm okaspuuvineer. Plaadid on soovitatav kinnitada talastiku külge liimi ja kruvidega. Konkreetsetest tingimustest lähtudes võib okaspuuvineeri asemel aluspõranda plaatidena kasutada ka sulundiga, niiskuskindlast puitlaastplaadist valmistatud 22...25 mm paksust põrandaplaati.
Aluspõranda plaatidele valatakse 50...70 mm paksune, sarrustatud tasandus- ja kalde moodustamise betoon, mis kaetakse põrandakattematerjaliga. Betoonvalusse on mugavuskütte jaoks soovitatav paigaldada põrandaküttetorud või -kaablid. Lisaks soodustavad need põranda pinna kiiret kuivamist.
Sõltuvalt kasutatavast hüdroisolatsioonist paigaldatakse põranda hüdroisolatsioon kas aluspõrandaplaadi peale enne tasandusbetooni või kallet andva betooni valamist või betoonplaadi peale.
Põranda pinnakattematerjalideks sobivad näiteks keraamilised põrandaplaadid vm niiske ruumi põranda jaoks ettenähtud põrandakattematerjal, näiteks plastvaip. Kui plastvaip ja selle vuugid omavad heakskiitu ka hüdroisolatsioonina kasutamiseks, siis ei ole põrandatarindile muud hüdroisolatsiooni tarvis.
Niiske ruumi põrandasse tohib teha ainult selliseid läbiviikusid, mis on vajalikud kanalisatsiooni ehitamiseks.
Joonistel 2...4 on toodud näiteid niiske ruumi puittarindis aluspõranda ja joonistel 5 ja 6 vahelae kohta.
Aluspõranda- ja vahelaetarindites tuleb vastavalt hoone kasutusotstarbele ja tulepüsivusklassile võtta arvesse ka soojusisolatsiooni-, heliisolatsiooni- ja tulepüsivusnõudeid.
Vajalikud kalded võib ehitada ka lattide ja vineerplaatide abil, vt joonist 7.


Joonis 2.
Niiske ruumi kandev puittarindis aluspõrand. Lõige 1:10.
Hüdroisolatsioon kaldega raudbetoonplaadi peal. Hüdroisolatsioon tõstetakse seintele, valmis põrandapinnast 150 mm (min. 100 mm) kõrgemale; ühendus seina hüdroisolatsiooniga peab olema tihe ja ühtlane. Betoonplaadi soovitatav kalle on 1:80 (min. 1:100), trappide lähedal min. 1:50.
Tarind sobib ka tulepüsivusklassi TP2 kuuluvatele hoonetele (puitkorruselamutele) eeldusel, et kasutatakse klassi A2-s1, d0 kuuluvat isolatsioonimaterjali.


Joonis 3.
Niiske ruumi kandev puittarindis aluspõrand. Lõige 1:10.
Hüdroisolatsioon kaldega plaadi peal. Sarnasel põhimõttel võib ehitada ka niiske ruumi vahelaetarindi. Vt ka jooniseid 15 ja 18. Hüdroisolatsioonina toimiv plastvaip tõstetakse seintele, valmis põrandapinnast 150 mm (min. 100 mm) kõrgemale; ühendus seina hüdroisolatsiooniga peab olema tihe ja ühtlane. Põranda soovitatav kalle on 1:80 (min. 1:100), trappide lähedal min. 1:50.


Joonis 4.
Niiske ruumi kandev puittarindis aluspõrand. Lõige 1:10.
Hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all. Hüdroisolatsioon tõstetakse seintele, valmis põrandapinnast 150 mm (min. 100 mm) kõrgemale; ühendus seina hüdroisolatsiooniga peab olema tihe ja ühtne. Betoonplaadi soovitatav kalle on 1:80 (min. 1:100), trappide lähedal min. 1:50. Tarind sobib ka tulepüsivusklassi TP2 kuuluvatele hoonetele (puitkorruselamutele) eeldusel, et kasutatakse klassi A2-s1, d0 kuuluvat isolatsioonimaterjali.

Joonis 5.
Puittarindis niiske ruumi vahelagi. Lõige 1:10.
Hüdroisolatsioon kallet andva betooni peal. Hüdroisolatsioon tõstetakse seintele, valmis põrandapinnast 150 mm (min. 100 mm) kõrgemale; ühendus seina hüdroisolatsiooniga peab olema tihe ja ühtne. Betoonplaadi soovitatav kalle on 1:80 (min. 1:100), trappide lähedal min. 1:50.


Joonis 6.
Puitkorruselamule sobiv niiske ruumi vahelagi. Lõige 1:10. Hüdroisolatsioon kallet andva betooni all. Hüdroisolatsioon tõstetakse seintele, valmis põrandapinnast 150 mm (min. 100 mm) kõrgemale; ühendus seina hüdroisolatsiooniga peab olema tihe ja ühtne. Betoonplaadi soovitatav kalle on 1:80 (min. 1:100), trappide lähedal min. 1:50.

Joonis 7.
Näide plaatidega kaetava niiske ruumi põrandatarindist. Vrdl. jooniseid 3 ja 10. Lattide peale paigaldatakse näiteks 18 mm paksune okaspuuvineer, mis kaetakse hüdroisolatsioonina toimiva plastvaibaga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata põrandatrapi ja plaattarindite ning hüdroisolatsiooni ühenduskohtadele.



Joonis 8.
Näide põrandatrapi ühendamisest vahelaetarindiga, põhimõtteline joonis 1:5. Vrdl. joonisega 6. Hüdroisolatsioon tasanduskihi all. Põrandatrapp peab olema hüdroisolatsiooniga kokkusobivat tüüpi. Põrandatrapi ja kanalisatsiooni võimalik heli- ja tuletõkkeisolatsioon lahendatakse kõnealusele ehitusobjektile kehtestatud nõuete ja kehtivate eeskirjade kohaselt.



Joonis 9.
Näide põrandatrapi ühendamisest vahelaetarindiga, põhimõtteline joonis 1:5. Vrdl. joonisega 15. Hüdroisolatsioon tasanduskihi peal. Põrandatrapp peab olema hüdroisolatsiooniga kokkusobivat tüüpi. Põrandatrapi ja kanalisatsiooni võimalik heli- ja tuletõkkeisolatsioon lahendatakse kõnealusele ehitusobjektile kehtestatud nõuete ja kehtivate eeskirjade kohaselt.



Joonis 10.
Näide põrandatrapi ühendamisest vahelaetarindiga, põhimõtteline joonis 1:5. Vrdl. jooniseid 3 ja 7. Põranda pinnakattematerjaliks on hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastvaip. Põrandatrapp peab olema hüdroisolatsiooniga kokkusobivat tüüpi.


4 NIISKE RUUMI SEINAKONSTRUKTSIOON


Puittarindis välis- või vaheseina karkassipostide samm on tavaliselt 600 mm. Niiskes ruumis võivad seinaplaadid või seinatarindi külge kinnitatav mööbel siiski vajada tihedamat, k 300 sammu. Muus osas ehitatakse niiske ruumi välis- või vahesein, välja arvatud niiske ruumi poolsed tarindikihid, nagu vastavad seinatarindid tavaliselt.
Seinakarkassi peale niiske ruumi pool paigaldatav alustarind võib olla näiteks:
• 9 mm okaspuuvineer (jäigastav) ja selle peale sulundiga (12…)15 mm okaspuuvineer, 13 mm kipskartongplaat, fiibersarrusega 8 mm mineraalplaat vm, antud kasutusotstarbeks sobiv ehitusplaat
• sulundiga 15 (…18) mm okaspuuvineer ja selle peale 6 mm kipskartongplaat
• 13 mm tugevdatud kipskartongplaat või 2 kihti 13 mm kipskartongplaati
• sulundiga 18 mm okaspuuvineer.
Pinnakatteplaadi peale paigaldatakse seina hüdroisolatsioon, näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantav sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiks või hüdroisolatsiooniks ettenähtud ja selleks otstarbeks heaks kiidetud keevitatav plastkate. Lisaks hüdroisolatsioonile ei ole välisseinas muud aurutõket vaja kasutada.
Hüdroisolatsiooni peale paigaldatakse seinakattematerjal, tavaliselt keraamilised plaadid. Hüdroisolatsiooniks ettenähtud plastkatted on tavaliselt ka seinakattematerjaliks.
Soome ehitusnormide kogumiku osa C2 juhistes on seina hüdroisolatsiooni kohta sätestatud järgmist:
Seina hüdroisolatsioon paigaldatakse ülekattega seinale tõstetud põranda hüdroisolatsiooni peale või hüdroisolatsioon peab moodustama pideva vuukideta tarindi nii, et mööda seina nõrguv vesi ei pääseks põranda hüdroisolatsiooni taha.
Veepritsmete piirkonnas tuleks vältida läbiviike seina hüdroisolatsioonis. Kõik läbiviigud, ka kinnituskruvide augud jne tuleb tihendada veekindlaks selleks otstarbeks sobiva elastse mastiksi või muu tihendusainega.
Joonistel 11 ja 12 on toodud näited niiske ruumi puittarindis välisseinast ja joonistel 13...15 on näited vaheseinast.
Seinatarindites tuleb vastavalt hoone kasutusotstarbele ja tulepüsivusklassile võtta arvesse ka soojusisolatsiooni-, heliisolatsiooni- ja tulepüsivusnõudeid.

* Tuuletõkkeplaadina võib kasutada näiteks ilmastikukindlat puitkiudplaati.
** Viimistlusplaatide aluseks sobiv ehitusplaat, nt sulundiga 15 mm okaspuuvineer (või kipskartongplaat).
*** Hüdroisolatsioonina kasutatakse näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantavat sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiksit. Hüdroisolatsioon ühendatakse tihedalt kõrvalasetsevate tarindite hüdroisolatsiooni või aurutõkke külge.
**** Keraamilised plaadid ja hüdroisolatsiooni võib asendada niisketesse ruumidesse ettenähtud ja hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastkattega

Joonis 11.
Niiske ruumi välissein. Lõige 1:10.


* Välisvoodri materjalina võib kasutada klassi D-s2, d2 kuuluvaid materjale, kui on täidetud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 315 §18 nimetatud tingimused.
** Soojusisolatsioon peab kuuluma materjaliklassi A2-s1, d0.
*** Hüdroisolatsioonina kasutatakse näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantavat sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiksit. Hüdroisolatsioon ühendada tihedalt kõrvalasetsevate tarindite hüdroisolatsiooni või aurutõkkega.
**** Keraamilised plaadid ja hüdroisolatsiooni võib asendada niisketesse ruumidesse ettenähtud ja hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastkattega.

Joonis 12.
Puitkorruselamule sobiv niiske ruumi välissein. Lõige 1:10.


* Viimistlusplaatide aluseks sobiv ehitusplaat, nt sulundiga 15 mm okaspuuvineer (või kipskartongplaat).
** Hüdroisolatsioonina kasutatakse näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantavat sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiksit.
Hüdroisolatsioon ühendada tihedalt kõrvalasetsevate tarindite hüdroisolatsiooni või aurutõkkega.
*** Keraamilised plaadid ja hüdroisolatsiooni võib asendada niisketesse ruumidesse ettenähtud ja hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastkattega.

Joonis 13.
Kuiva ja niiske ruumi vaheline sein. Lõige 1:10. Kui joonisel näidatud tarindit kasutatakse tulepüsivusklassi TP2 kuuluvates hoonetes (puitkorruselamutes), tuleb sisevoodris kasutada klassi B-s1, d0 kuuluvaid ehitusmaterjale (vähesel määral võib kasutada klassi D-s2, d2 kuuluvaid materjale). Lisaks peab isolatsioon kuuluma klassi A2-s1, d0.


* Alumiiniumpaberi aluseks sobiv ehitusplaat, näiteks 9 mm okaspuuvineer.
** Viimistlusplaatide aluseks sobiv ehitusplaat, nt sulundiga 15 mm okaspuuvineer (või kipskartongplaat).
*** Hüdroisolatsioonina kasutatakse näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantavat sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiksit. Hüdroisolatsioon ühendada tihedalt kõrvalasetsevate tarindite hüdroisolatsiooni või aurutõkkega.
**** Keraamilised plaadid ja hüdroisolatsiooni võib asendada niisketesse ruumidesse ettenähtud ja hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastkattega.

Joonis 14.
Leiliruumi ja niiske ruumi vaheline sein Lõige 1:10.

* Keraamilised plaadid ja hüdroisolatsiooni võib asendada niisketesse ruumidesse ettenähtud ja hüdroisolatsioonina klassifitseeritud plastkattega.
** Hüdroisolatsioonina kasutatakse näiteks pintsli vm vahendiga pinnale kantavat sertifitseeritud hüdroisolatsioonimastiksit. Hüdroisolatsioon ühendada tihedalt kõrvalasetsevate tarindite hüdroisolatsiooni või aurutõkkega.
Korterite vaheline seinatarind peab vastama ka sellele kehtestatud tuletõkke- ja heliisolatsiooninõuetele.

Joonis 15.
Korterite vaheline niiske ruumi sein. Lõige 1:10. Seinatarind sobib kasutamiseks nii rida- kui korruselamutes. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvates hoonetes (puitkorruselamutes) tuleb isolatsioonina kasutada klassi A2-s1,d0 kuuluvat materjali.

5 NIISKE RUUMI LAETARIND

Niiske ruumi laekarkassi tarind koos soojus- ja heliisolatsiooniga tehakse nii nagu vahe- ja katuslae tarindid tavaliselt.
Lae nähtavale jääv vooder tehakse tavaliselt spetsiaalsele sõrestikule toetavana. See jätab katus- ja vahelaetalastiku ning laevoodri vahele piisava ruumi santehnika- ja elektripaigaldistele. Kõnealusesse vaheruumi paigutatakse võimaliku ülemise niiske ruumi horisontaalsed kanalisatsioonitorustikud, allpool paikneva ruumi ventilatsioonikanalid vms.
Lae aurutõke paigaldatakse tavaliselt vahetult katus- või vahelae kandetarindi alla. Alternatiivselt võib selle paigaldada ka niiske ruumi ripplaevoodri peale, nt spetsiaalse sõrestiku alumisele pinnale. Kui aurutõke paigaldatakse vahetult kandetarindi/isolatsiooni alla, siis ehitatakse niiske ruumi ripplaevooder hõredalt või servadest avatuna. Sellisel juhul moodustab ripplae peal olev vaheruum niiske ruumiga ühise õhuruumi. Kui aurutõke paigaldatakse ripplaevoodri jaoks ehitatud spetsiaalse sõrestiku alla, siis tuleb vaheruumi tuulutus tagada kõrvalasetsevas kuivas ruumis näiteks vaheseina ülaossa paigaldatud resti vms lahenduse abil.
Aurutõkkena võib kasutada kas polüeteenkilet (paksusega vähemalt 0,2 mm, vuugid teibitud) või niiskustõkkega töödeldud kipskartongplaati, mille vuugid ja ümbritsevate seinte hüdroisolatsiooniga ühendamise kohad on tihendatud bituumenlindiga. Polüetüleenkile kasutamisel tehakse vuugid ja ümbritsevate seinte hüdroisolatsiooniga ühendamise kohad ülekattega ning teibitakse tihedasti kinni.
Niiske ruumi lagi vooderdatakse näiteks sisevoodrilaudadega või ehitusplaatidega. Kui lae aurutõke on paigaldatud spetsiaalse sõrestiku alumisele pinnale, paigaldatakse ripplaevoodri kinnitamise jaoks lisaks ristsõrestik, mis jätab voodri ja aurutõkke vahele servadest avatud tuulutusvahe. Ristroovitise mõõtmed määratakse sellised, et voodri kinnitus ei kahjustaks aurutõket.
Joonistel 5 ja 6 on näited niiske ruumi vahelaega seotud laetarindi ja joonistel 16...19 katuslae kohta.
Katus- ja vahelaetarindites tuleb vastavalt hoone kasutusotstarbele ja tulepüsivusklassile võtta arvesse ka soojusisolatsiooni-, heliisolatsiooni- ja tulepüsivusnõudeid.


Joonis 16.
Niiske ruumi puittarindis katuslagi. Lõige 1:10.


Joonis 17.
Puitkorruselamule sobiv niiske ruumi katuslagi. Lõige 1:10.


Joonis 18.
Niiske ruumi puidust katuslagi (katusekatte suunalise kaldega katuslagi). Lõige 1:10.


Joonis 19.
Puitkorruselamule sobiv märja ruumi katuslagi (katusekatte suunalise kaldega katuslagi). Lõige 1:10.


Joonis 20.
Näide puit- ja plaattarindiga šahtist. Šaht katkestatakse korruste kaupa vastavalt tuletõkke-eeskirjadele.


Ühenduskoha detailjoonis 1.
Näide niiske ruumi vaheseina ning põrandaaluse ruumiga kuiva ruumi aluspõranda ja niiske ruumi aluspõranda ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb kaldega valatud raudbetoonpõranda all. Niiske ruumi kohas on talad madalamad, mis võimaldab põrandapinna saada ligikaudu samale kõrgusele. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 2.

Ühenduskoha detailjoonis 3
Näide kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ning niiske ruumi ja leiliruumi vaheseina ühendamisest vahelaega. Vertikaallõige 1:10.
Niiske ruumi ja leiliruumi vahelise seina ülemine osa (laevoodri peal) jäetakse lahti, mis võimaldab tagada ühenduse leiliruumi lae pealse vaheruumi ja pesuruumi pealse ruumi vahel, mis tuuldub laevoodri servadesse jäetud prao kaudu (teine võimalus on ehitada kogu pesuruumi lagi u 5...10 mm lahtiste vuukidega hõreda laudisega). Lae aurutõke paikneb vahelae kandetalastiku alumisel küljel. Niiske ruumi talastik ehitatakse kuiva ruumi talastikust madalamale, et kuiva ja niiske ruumi põrandapinnad saaks ligikaudu samale kõrgusele.

Ühenduskoha detailjoonis 2.
Näide niiske ruumi vaheseina ning põrandaaluse ruumiga kuiva ruumi aluspõranda ja niiske ruumi aluspõranda ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Niiske ruumi talastik ehitatakse muust talastikust madalamale, et kuiva ja niiske ruumi põrandapinnad saaks ligikaudu samale kõrgusele. Alternatiivselt võib niiskes ruumis kasutada väiksema laiusega talasid. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 1.

Ühenduskoha detailjoonis 4
Näide puitkorruselamu kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ning niiske ruumi ja leiliruumi vaheseina ühendamisest vahelaega. Vertikaallõige 1:10.
Niiske ruumi ja leiliruumi vahelise seina ülemine osa (laevoodri peal) jäetakse lahti, mis võimaldab tagada ühenduse leiliruumi lae pealse vaheruumi ja pesuruumi pealse ruumi vahel, mis tuuldub laevoodri servadesse jäetud prao kaudu (teine võimalus on ehitada kogu pesuruumi lagi u 5...10 mm lahtiste vuukidega hõreda laudisega). Lae aurutõke paikneb vahelae kandetalastiku alumisel küljel. Niiske ruumi talastik ehitatakse kuiva ruumi talastikust madalamale, et kuiva ja niiske ruumi põrandapinnad saaks ligikaudu samale kõrgusele.



Ühenduskoha detailjoonis 5.
Näide kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 6.
Näide puitkorruselamu kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 7.
Näide niiske ruumi välisseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 8.
Näide puitkorruselamu niiske ruumi välisseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 9.
Näide leiliruumi välisseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 5.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 10.
Näide puitkorruselamu leiliruumi välisseina ja vahelae ühenduskohast. Vertikaallõige 1:10. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 8. Põranda hüdroisolatsioon paikneb tasandusbetooni ja kallet andva betooni all.


Ühenduskoha detailjoonis 11.
Näide niiske ruumi vaheseina ja välisseina ühenduskohast. Horisontaallõige 1:10. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 5.


Ühenduskoha detailjoonis 12.
Näide kuiva ruumi ja niiske ruumi vahelise ukseläve kohta. Vertikaallõige 1:5.
Põranda hüdroisolatsioon paikneb kaldega valatud raudbetoonpõranda all. Niiske ruumi talastik ehitatakse kuiva ruumi talastikust madalamale, et kuiva ja niiske ruumi põrandapinnad saaks ligikaudu samale kõrgusele. Vrdl. ühenduskoha detailjoonisega 5.

Ühenduskoha detailjoonis 13
Näide kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ning niiske ruumi ja leiliruumi vaheseina ühendamisest katuslaega. Vertikaallõige 1:10.
Niiske ruumi ja leiliruumi vahelise seina ülemine osa (laevoodri peal) jäetakse lahti, mis võimaldab tagada ühenduse leiliruumi lae pealse vaheruumi ja pesuruumi pealse ruumi vahel, mis tuuldub laevoodri servadesse jäetud prao kaudu (teine võimalus on ehitada kogu pesuruumi lagi u 5...10 mm lahtiste vuukidega hõreda laudisega). Lae aurutõke paikneb vahelae kandetalastiku alumisel küljel.

Ühenduskoha detailjoonis 14
Näide puitkorruselamu kuiva ruumi ja niiske ruumi vaheseina ning niiske ruumi ja leiliruumi vaheseina ühendamisest katuslaega. Vertikaallõige 1:10.
Niiske ruumi ja leiliruumi vahelise seina ülemine osa (laevoodri peal) jäetakse lahti, mis võimaldab tagada ühenduse leiliruumi lae pealse vaheruumi ja pesuruumi pealse ruumi vahel, mis tuuldub laevoodri servadesse jäetud prao kaudu (teine võimalus on ehitada kogu pesuruumi lagi u 5...10 mm lahtiste vuukidega hõreda laudisega). Lae aurutõke paikneb vahelae kandetalastiku alumisel küljel.

Käesoleva juhendkaardi koostamisel on osalenud Ehitusteabefondi komisjon TK 170 Puittarindid:

arhitekt Jussi Vepsäläinen, esimees
tegevjuht Pertti Hämäläinen
tehnikadoktor Mika Leivo
arhitekt Jarmo Saari
arhitekt Jukka Jaatinen, sekretär

Käesoleva RT-juhendkaardi valmistas ette
arhitekt
Jarmo Saari.

 


© Rakennustietosäätiö RTS