PUITFASSAADID

puitmaja, voodrilauad, voodriplaadid
puutalo, verhouslaudat, verhouslevyt
timber frame house, boards, wall panels

juhenditeatmik
september 2004
asendab RT 82-10571

Tõlge soome keelest
"Ehitame" kirjastus


Käesolevas RT-juhendkaardis käsitletakse puittarinditega elamute puidust fassaadivoodreid, nende projekteerimist ja paigaldamist.

Juhised on mõeldud kohapeal ehitamiseks, kuid need sobivad kasutamiseks ka tööstuslikus majaehituses. Puidust fassaadivoodri pinnatöötlust käsitletakse juhendkaardis RT 29-10572-et1. Välisseina tarindilahendusi käsitletakse juhendkaardis RT 82-10820-et2.

1  RT 29-10572-et    Puitfassaadide esma- ja hooldusvärvimine
2  RT 82-10820-et    Väikeelamu puittarindid. Platvorm-puitehitussüsteem.

1 PUITVOODRILE ESITATAVAD NÕUDED

Ehitusalased tuleohutuseeskirjad on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses nr. 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded” (edaspidi VV määrus nr. 315). Fassaadi ja tuulutusvahe pinnakihi nõutav tuletundlikkuse klass sõltub ehitise tulepüsivusklassist.
TP3-kIassi ehitise välisseina ja tuulutusvahe väliskihi tuletundlikkuse klass on D-s2, d2, mis ei esita piiranguid puitvoodri kasutamiseks.
TP2-klassi 3- või 4-korruselise elu- ja büroohoone ja kuni 2- korruselise hooldeasutuse välisseina ja tuulutusvahe väliskihi tuletundlikkuse klass on B-s1, d0, teiste TP2-klassi hoonete tuletundlikkuse klass on D-s2, d2. B-s1,d0 klassi ehitusmaterjalide asemel võib eelmainitud juhtudel kasutada D-s2, d2 klassi omi juhul, kui ehitis ja sein on projekteeritud nii, et väljaspool süttinud tulekahju levimine seina sisse on küllalt tõhusalt tõkestatud ja hoone on varustatud automaatse kustutussüsteemiga.
TP1-klassi ehitise välisseina ja tuulutusvahe väliskihi tuletundlikkuse klass on B-s1, d0. Kuni 4-korruseliste elu- ja büroohoonetes (I ja V kasutusviis) võib B-s1, d0 klassi ehitusmaterjalide asemel kasutada D-s2, d2 klassi omi, kui ehitis on varustatud automaatkustutussüsteemiga ja sein on projekteeritud nii, et väljaspool süttinud tulekahju levimine seina sisse on küllalt tõhusalt tõkestatud. Lisaks võib kuni 8-korruselistel TP1-klassi hoonete välisseina pinnakihis olla D-s2, d2 klassiga osi, kui neid ümbritsevad tarindid kaitsevad seina pinda tule levimise eest.
TP1 ja TP2 hoonete välisvoodris tohib puitu kasutada, kaitstes teda tulekaitse vahendiga, kuid siis peab väga täpselt järgima tulekaitsevahendi tootja paigaldus- ja hooldusnõudeid ning arvestama, et teatud ajaperioodi möödudes tuleb seda tööd uuesti teha. Samuti leevendab piiranguid sprinklerite kasutamine.

2 PUULIIGID

Fassaadi vooderdamiseks kasutatav puitmaterjal on enamasti kuusest.
Kuusepuidu kuivamisel tema rakustruktuur "sulgub" ühtviisi nii malts- kui ka lülipuidus ja selle vee läbilaskvus vastab männi lülipuidu omale. Männi maltspuidus jääb rakustruktuur "avatuks", sulgub ainult lülipuidus. Erineva rakustruktuuri tõttu imab kuusk männist vähem niiskust ja seetõttu on tema niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad. Sel põhjusel sobib kuusk tavaliselt paremini fassaadivoodriks kui mänd.

3 PUITMATERJAL

3.1 Puitmaterjali (saematerjali) kvaliteet

Põhjamaise männi ja kuuse saematerjali üldliigitus käsitleb välisilme järgi nelja kvaliteedi põhiklassi: A, B, C ja D ning klasside kombinatsiooni AB. Neist parim on klass A (us). Klass B (kvinta) on ette nähtud peamiselt kandetarindite jaoks, klassid C (seksta) ning D - ajutiste tarindite (näiteks raketised) jaoks. Välisvoodri puitmaterjal peab kuuluma vähemalt klassi B, kuid soovitatav on kasutada A-klassi materjali.
Poomkandiga saematerjali ei soovitata välisvoodris kasutada. Mõnel juhul võib tulla kõne alla palkidest saetud servamata puit.
Välisvoodriks määratud profiili lõigatud puit on enamasti peensaetud. Seda kas otse palkidest lint- või ketassae abil või kuivatatud puidust pikisaagimise teel.
Hööveldatud puidu ristlõige on kas ristkülikuline või mõne muu kujuga See on kas kõigilt külgedelt siledaks hööveldatud või siis pealisküljel saagimis- või peensaagimisjälgedega. Tagakülg on tavaliselt karedaks hööveldatud. Puitmaterjali töötlemisjälgede näiteid on joonistel 3...7.

1 RakMK E1 Rakennusten paloturvallisuus, määräykset ja ohjeet 2002


Joonis 3. Hööveldatud


Joonis 4. Kuivast puidust lintsaega saetud

Joonis 5. Ketassaega saetud

Joonis 6. Saekaatris saetud

Joonis 7. Prussimislaasturiga töödeldud

3.2 Niiskusesisaldus

Elav puu sisaldab niiskust enam kui 30% kuivkaalust. Saematerjal tarnitakse üldjuhul õhukuivana, mille korral niiskusesisaldus on 18...24%, olenevalt õhu suhtelisest niiskusest. Paigaldamisel ei tohiks välisvoodriks kasutatava puitmaterjali niiskus ületada 20%, kuna puit tõmbub kuivades kokku ja see võib põhjustada probleeme, eriti sulundiga voodrilaudade kasutamisel (sulundid võivad puidu kahanemisel avaneda). Värvitava puitvoodri niiskusesisaldus võib olla kuni 15...18%, olenevalt värvi tüübist.

3.3 Voodrilaua paksus

Vastavalt ilma muutumisele muutub ka puitfassaadi niiskusesisaldus. Puidu niiskus püsib seda ühtlasem, mida paksem ta on, sest siis on voodrilaua mass pinnaühiku kohta suurem kui õhukesel laual ja puidu sisemus suudab paremini niiskustasakaalu säilitada ka siis, kui puidu pind vahel märjaks saab. Seetõttu on ka puidu niiskuse muutumisest tingitud mahumuutused ja võimalik pragunemine seda väiksem, mida paksemat puitu kasutatakse. Välisvoodrilaua minimaalne paksus oleneb laua laiusest, vt tabel 1. Voodrilaudade paksuseks soovitatakse saematerjali korral vähemalt 22 mm ja profiili hööveldatud voodrilaudadele vähemalt 23 mm.
Tugevate ilmastikumõjude meelevalda jäävatel objektidel nagu kõrge välissein, soovitatakse kasutada eespool nimetatud minimaalmõõtmeist paksemat puitmaterjali, näiteks 28 mm paksust või veelgi paksemat voodrilauda.
Puidu niiskusesisalduse vaheldumise mõjul muudavad voodrilauad mingil määral ka kuju (kaarduvad/kõverduvad). Võimalike kahjulike kõrvalmõjude ennetamiseks soovitatakse voodrilauad paigaldada südamikukülg väljapoole, siis püsivad laudade vahelised vuugid tihedad.
Välisvoodri hööveldatud profiillaudu on saada otstest sulundatuna, tööstuslikult krundituna ja krundituna ning värvituna. Otstest sulundatud lauad sobivad rõhtlaudise tegemiseks. Sulundatud otste tõttu ei pea jätkukoht jääma kinnitustoe kohta. Tööstuslik kruntvärv kaitseb voodrilaudu pärast paigaldamist UV-kiirguse ja ilmastiku eest, samuti on krundi nakkumine puiduga parim, kui krunditakse vahetult peale hööveldamist. Krunditud ja värvitud laudadele on vaja ehitusplatsil peale kanda vaid viimane värvikiht.
Kattevärv aitab vähendada välisvoodrilaudade mahumuutusi ja pragunemist. Pisut ümardatud lauaserval püsib värv paremini peal.

1 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded RYL 2000 Tabel 5 12:T1

Tabel 1.
Välisvoodrilaudade soovitatav paksus/ristlõike mõõtmed olenevalt laiusest

Laua laius mm RYL 2000 kohane minimaalpaksus mm1 Saetud lauad, näiteks Profiilhööveldatud voodrilauad, näiteks
kuni 120
21
22 × 100
23 × 95, 23 × 120
120...145
22
22 × 125
23 × 145, 28 × 145

üle 145

28( 2
32 × 150
28 × 170, 28 × 195

2) RYL 2000 kohane minimaalpaksus on 28 mm, kui laua laius on üle 150 mm.
Kui voodrilaua miinimumpaksusest ei peeta kinni, tuleb see dokumentides eraldi ära märkida.

Joonis 8. Mitmesuguste voorilaudade kombineerimisel saab erinevaid pindu.

4 PÜSTVOODER

4.1 Üldist

Püstvoodri laudu soovitatakse paigaldada enamasti südamikukülg väljapoole. Vaheliti laudise alumisi laudu võib paigaldada ka südamikukülg sissepoole. Lisaks pööratakse tähelepanu ka puidusüü õigele suunale (puidusüü allapoole suunduvalt nagu ka võimalikud saagimisel tekkinud narmad), joonis 10.

4.2 Katteliistudega ja kaaslaudis

Kaaslaudis tehakse üldjuhul saelaudadest, paigutades neid vaheldumisi alla ja peale. Katteliistudega laudise korral kaetakse naaberlaudade vaheline pilu kitsa liistuga. Olenevalt paigaldusviisist ja katteliistu laiusest võib katteliistudega ja kaaslaudise erinevus olla üsna väike. Alumised lauad tuleks värvida või vähemalt kruntida enne kattelaudade paigaldamist. Joonistel 9, 12 ja 13 on esitatud katteliistudega ja kaaslaudise näiteid.

Joonis 9. Katteliistudega laudise näide, ristlõige ja aksonomeetria.

Joonis 10. Püstvoodrilauad paigaldatakse nii, et puidusüü suundub allapoole. Lisaks paigaldatakse lauad peamiselt südamikukülg väljapoole.

Joonis 11. Püstvoodrilaudade tavalisemaid profiile, ristlõige. Püstvoodriks võib kasutada ka UYV-profiili.

Joonis 12. Kaaslaudise näide, ristlõige ja aksonomeetria.

Joonis 13. Kaaslaudis, katteliistudega laudise "negatiivina", ristlõige ja aksonomeetria. Vrd joonisega 9.


4.3 Hõre laudis

Püstvoodri võib teha ka saelaudade niisuguse paigutusega, et laudade vahele jääb 5...15 mm laiune pilu. Seda ei kaeta liistuga, vaid jäetakse lahti. Pilu ühendab voodri taga paikneva tuulutusvahe välisõhuga. Rõhtsate roovlaudade alla võib karkassipostide kohta paigaldada püstlaudade asemel 6...10 mm paksused klotsid. Tuulutusvahe toimib tõrgeteta, kui roovitis ei ole vastu ilmastikukindlat tuuletõket, joonis 14. Eriti tähtis on tagada, et tuulutusvahesse sattunud sademevesi sealt ära voolaks.

Selleks et alustarind ei paistaks läbi voodrilaudade vaheliste pilude, võib kinnituslauad enne voodri paigaldamist tumedaks värvida või lasuurviimistleda. Lisaks on soovitatav kasutada tumedapinnalisi tuuletõkkeplaate. Laua paksus peab olema seda suurem, mida laiem on pilu. Kui pilude laius on umbes 10 mm, on laudade soovitatav miinimumpaksus 25 mm.

Laudade kruntimine ja võib-olla ka värvimine enne paigaldamist hõlbustab servade pinnaviimistlust. Juba paigaldatud voodri servade töötlemine (näiteks hooldusvärvimisel) on seda hõlpsam, mida laiem on laudade vaheline pilu.

Joonis 14. Hõre püstlaudis, ristlõige ja aksonomeetria.


Joonis 15. Erinevate püstlaudiste kombinatsioon.

4.4 Püstvoodrilauad

Juhendkaardi RT 21-10750-et, Sae- ja höövelpuit, punktis 10 on esitatud enamkasutatavate välisvoodrilaudade tüübid UTS, UTV, UYS ja UYV ning nende standardmõõtmed.
Voodrilaudade profiile võib mõõtmete järgi ka tellida. Nii ei pea välisvoodri kavandamisel tingimata kasutama tavalisi profiile.

4.5 Kumerad seinapinnad

Püstvooder võimaldab ka kumeraid seinapindasid. Kumera seina korral on soovitatav kasutada kitsaid laudu (75...100 mm, olenevalt kõverusraadiusest). Kõige paremini sobivad selleks poolsulundlauad, hõre laudis või katteliistudega laudis.

Joonis 16. Tihe sulundlaudis, ristlõige 1:5 ja aksonomeetria.

Joonis 17. Poolsulundlaudis (UYS-profiil), ristlõige 1:5 ja aksonomeetria.


5 RÕHTVOODER

5.1 Üldist

Rõhtvoodri lauad soovitatakse paigaldada südamikuküljega väljapoole.

5.2 Rõhtvoodrilauad

Juhendikaardis RT 21-10750, Sae- ja höövelpuit, esitatud välisvoodrilaudadest sobivad rõhtlaudiseks UTV, UTK, UYV ja UYL, joonis 19.

5.3 Ülekattelaudis

UYL-voodrilaudade kõrval võib ülekattelaudise teha ka tavalistest saelaudadest. Sel juhul on laudade laius vabalt valitav, kuigi laudade paigaldamine eeldab töö hõlbustamiseks sobivat šablooni, vt joonist 20. Standardsuurusega UYL-voodrilaua paksus on 9...21 mm. UYL-voodrilauad valmistatakse üldiselt lülipuidust, mis suurendab nende tugevust, kuigi keskmine paksus on vaid 15 mm.

5.4 Hõre laudis

Rõhtlaudist nagu püstlaudistki võib teha nii, et laudade vahele jääb 5...15 mm laiune pilu. Laudade paksuse, aluskonstruktsioonide värvuse ja laudade pinnatöötluse kohta kehtib sama, mis toodud eespool punktis 4.3. Sellele lisaks tuleb laudade servad hööveldada kaldseks, nii et nende alaserval moodustuks "veenina". Vt joonist 18.

5.5 Kumerad seinapinnad

Kumera seinapinna tegemine rõhtlaudadega on püstlaudisega võrreldes keerulisem, kuna sel juhul tuleb laudu painutada. Laua kõverusraadius peab olema suur ja vajadusel kasutatakse laudade kinnitamiseks kruvisid. Kõige paremini sobivad selleks profileerimata lauad, poolsulundlauad või UYL-voodrilauad.

Joonis 18. Poolsulundlaudis, püstlõige 1:5 ja aksonomeetria. UYV-standardprofiilist kujundatud "veeninaga" variant

Joonis 19. Rõhtvoodri laudade tavalisemaid profiile, püstlõige. Rõhtvoodris võib kasutada ka UYV-profiili.

Joonis 20. Ülekattega paigaldatud rõhtvooder, püstlõige 1:5 ja aksonomeetria. Paksema ja kitsama laua kasutamisel saab rõhtsuunalisi varje esile tuua ja fassaadi horisontaalsust rõhutada

Joonis 21. Hõre rõhtlaudis, püstlõige 1:5 ja aksonomeetria


6 KALDLAUDIS

Voodrilauad võib paigaldada ka püst- või rõhtsuunast erineva nurga all. See avaldab kahtlemata tugevamat muljet kui püst- või rõhtvooder ja seetõttu tuleb selle kasutamist igal üksikjuhul eraldi kaaluda. Sellisel juhul tuleb suuremat tähelepanu pöörata ka laudade lõikepindade kaitsmisele ja töötlusele.
Kui voodri kaldenurk rõhtsuuna suhtes ei ole üle 45°, paigaldatakse voodri roovitis vertikaalselt (nagu rõhtvoodrile).


Joonis 22. Kaldlaudis

7 MUUD PUITVOODRID

7.1 Vineer

Välisvoodriks sobivad:

· pinnatöötluse ja kaitstud servadega kuusespooniga pealistatud okaspuuvineer, pinnaspooni paksus kuni 1,5 mm,
· pinnatöötluse ja kaitstud servadega kasespooniga pealistatud sega- või kasevineer, kui soovitakse väheoksast või ühtlasemat pinda,
· lõppviimistletud ja kaitstud servadega kuuse- või kasespooniga pealistatud vineer (pinnaspoon 1,5 mm),
· värvkatte aluspinnaks töödeldud ja kaitstud servadega vineer, kui juuspragusid värvkattes soovitakse ilmtingimata vältida.

Joonis 23. Vineeritahvlite püstvuuk

Kuusevineer talub lisatöötluseta paremini niiskust ja on kergem kui kase- või segavineer, kuid temagi pinda soovitatakse töödelda. Õigesti valitud viimistlusega on võimalik kasespoonist pealiskihiga vineeri fassaadivoodris kasutada. Männispooniga pealistatud vineeri ei soovitata fassaadikatteks kasutada võimalike viimistlusest põhjustatud toonierinevuste tõttu.

Joonis 24. Detail vineeri kasutusest fassaadikattes

Vineerist välisvoodri tegemisel soovitatakse kasutada tööstusliku niiskuse- ja hallituse kaitsetöötluse, muu pinnatöötluse või lõppviimistlusega tahvleid, millel on viimistletud mõlemad küljed.
Kaitsetöötlusega välisvoodriplaat on tööstusliku kaitsetöötluse ja lasuurviimistlusega vineer, mille pealiskihi spooni paksus on kuni 1,5 mm. Kaitsetöötlus on ka plaadi servadel.
Värvkatte aluspinnaks töödeldud vineer sobib fassaadi ülevärvitavaks plaatkatteks. Peamiselt kasutatakse kase- ja segavineeri, mis viimistletakse mõlemast küljest. Pakutakse ka kruntvärviga kaetud tahvleid.
Välisvoodri plaatide paksuseks soovitatakse vähemalt 15 mm, mis sobib roovitise sammuga k 600.
Et ei tekiks niiskusest tulenevat pinget, võetakse vuukide ja kinnitusmeetodi korral arvesse niiskusest põhjustatud mahumuutusi (vuugi laius 1...3 mm). Välisvoodri kinnitamiseks soovitatakse happekindlast roostevabast terasest kruvisid (või naelu), pikkusega 2,5... 3-kordne plaadi paksus.
Vineeri kasutamist välisvoodri tegemisel on täpsemalt kirjeldatud RT-juhendkaardis RT 22-10773(1.
Kasespooniga pealistatud ja okaspuuvineeri välisilmel põhinevad kvaliteediklassid on esitatud juhendkaardis RT 22-10542(2.

1) RT 22-10773 Vaneri rakenteissa ja verhouksissa
2) RT 22-10542 Vanerilevyjen laatuluokat

7.2 Laast ja kimm

Lisaks eelkirjeldatud voodritele kasutatakse fassaadidel mõningal määral ka laast- ja kimmvoodrit, kuigi nende tavaline kasutusala on katused. Fassaadidel moodustavad need soomuselise pinna ja õigesti paigaldatuna taluvad ilmastikumõjusid niisama hästi nagu tavaline laudvooder. Näiteks kestab tavaline töötlemata laastkatus umbes 25 aastat või enamgi.
Laastud valmistatakse umbes 0,5 m pikkustest pakkudest laastuhöövliga umbes 4...5 mm paksuste ja 100 mm laiustena. Kõige enam kasutatakse selleks kuuske, kuid ka mänd ja haab sobivad laastude valmistamiseks
Kimmid valmistatakse aeglaselt kasvanud ja valitud männipuidust sektorsaagimis­meetodil, mille korral aastarõngad on keerdumise vältimiseks alati lameda küljega risti. Kimmide valmistamiseks sobivad peale männi ka haab ja lehis.
Nii laastud kui ka kimmid vajavad tihedamini paigutatud roovitist kui laudvooder ja märksa rohkem naelu.

Joonis 25. Paanidena kujundatud püstvooder

8 PUITVOODRI PAIGALDAMINE

8.1 Nõuded alustarindile

Välisvoodri taha jäetakse alt ja ülalt avatud tuulutusvahe.
Nii projekteerimisel kui ka teostamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et õhuringlust tuulutusvahes ei takistataks. Tuulutusvahe saamiseks paigaldatakse ehitise karkassi külge välisvoodri roovitis (harilikult 22 × 100 mm laud) Need kinnitatakse läbi tuuletõkke võimalikult tugevasti karkassi külge.
Rõhtvoodrit hoidvad püstlauad kinnitatakse seina sõrestikupostide külge. Püstvoodrit hoidvad rõhtsed roovlauad kinnitatakse seina sõrestikupostidele kinnitatud püstlaudadele, et nad ei sulgeks tuulutusvahet. Roovitise kinnitamiseks sobivad kuumtsingitud siledad või keermestatud naelad. Sageli kinnitatakse roovilauad karkassi külge läbi tuuletõkke, seega tuleb naela pikkuse määramisel arvesse võtta ka tuuletõkke paksust (ja materjali).

8.2 Kinnitusviisid

Voodrilaudade kinnitamiseks sobivad kõige paremini täisnurkristlõikega siledad naelad. Korrosiooni vältimiseks tuleb kasutada kuumtsingitud naelu (või kruvisid). Suruõhuga naelutades tuleb jälgida, et naela ei löödaks liiga sügavale puusse ega rikutaks sellega laua pinda. Naelapea ei tohi siiski välja jääda, vaid see tuleb lüüa laua pinnast veidi sügavamale. Soovitatav on naelutada käsitsi.
Nael peab olema nii pikk, et ta kinnituslauda tunginud osa voodrilaua tugevasti aluse küljes kinni hoiab. Enamasti piisab naela pikkusest kui see ulatub läbi voodri roovilaua.
Naelte paiknemist laua serva suhtes on näidatud erinevaid vooderdusmooduseid kujutavate joonistel. Lõhenemise vältimiseks soovitatakse naelutus lõpetada laua otsast vähemalt 70 mm kaugusel.
Muu puitvoodri kinnitamist on käsitletud eespool punktis 7.

9 VOODRILAUA JÄTKAMINE

Nii püst- kui ka rõhtvoodri laudade jätkamist tuleb võimaluse korral vältida. Jätkukohtade vältimiseks saab kasutada sõrmjätkatud voodrilaudu (see eeldab voodri läbipaistmatut värvkatet, et liimjätku näha ei oleks) või kaetakse jätkukoht lauaotste kaitsmiseks laua või plokkliistuga.
Rõhtvoodri laudade võimalikud põkkjätkud tehakse vähemärgatavad ja nii, et jätkukoht oleks tihe. Jätkukohas tuleb lauda sageli naelutada otsa lähedalt, siis soovitatakse laua lõhenemise vältimiseks naela jaoks auk ette puurida.
Rõhtvoodrilaudu tehakse ka sulundatud otstega, nende kasutamisel ei pea jätkukoht sattuma kinnitustoe kohta ning seda ei ole tarvis kinni naelutada.
Põkkjätkude korral tuleb lauaotsad enne paigaldamist kruntida.

Joonis 26. Püstvoodri jätkamine lahtise vuugiga eeldab lauaotste hoolikat kruntimist ja pinnatöötlust, soovitatavalt enne paigaldamist. Plekkliistu asemel võib kasutada ka "veeninaga" puitprofiilliistu. Joonisel esitatud lahendus sobib ka plaatvoodri rõhtvuugile.


10 PUITVOODRI ÜHENDUSED JA KÜLGNEMISED

Ühendusi ja liitekohti on allpool käsitletud laudvoodri näitel. Samad lahendused sobivad ka plaat- ja muude puitvoodrite korral. Külgnemisi akna- ja ukseavadega käsitleb RT-juhendkaart RT 82-10605-et1.

10.1 Alaserv, sokliga külgnemine

Traditsiooniliselt on puidust fassaadivoodri välispind paiknenud kas sokli välispinnnaga ühel tasandil või sellest väikese taandega. Nende ühenduskohta on tavaliselt paigutatud nn veelaud või -liist, mis on pealt väljapoole kaldu hööveldatud, vt joonist 28.
Tänapäeval fassaadivoodri taha jäetav tuulutusvahe põhjustab voodri välispinna eendumist soklist umbes 50 mm võrra või enamgi. See lahendus on tehniliselt toimiv ja seetõttu ka soovitatav, vt joonist 27.
Fassaadivoodrit on siiski võimalik paigutada ka sokli välispinnaga samale tasandile (või ka sissepoole), kasutades veelauda või selle asemel plekkliistu, vt joonist 27.
Voodri alumine äär peaks igal juhul paiknema maapinnast vähemalt 300 mm kõrgemal.

Joonis 27. Rõhtvoodri külgnemine sokliga, püstlõige. Vasakul nüüdisajal üldkasutatav lahendusviis, paremal alternatiivne moodus.

Joonis 28. Rõhtvoodri külgnemine sokliga, püstlõige. Tavapärane lahendusviis. Kõige alumine laud on sageli paksem ja võib olla muust voodrist erineva profiiliga

1) RT 82-10605-et Puithoonete akende ja uste ühendused

10.2 Ülaserv, räästaga külgnemine

Voodri ülaserv ei tekita probleeme, kui räästa alaosa kaetakse tuulekastiga. Sel juhul ulatub fassaadivooder (kas rõht- või püstvooder) tuulekasti alumisest, tavaliselt hõredast laudisest kõrgemale. Voodri ülaserv ei jää sel juhul nähtavale ega vaja ka erilist viimistlust. Katusekatte aluspinna ja voodri vahele jäetakse siiski vähemalt 25 mm laiune pilu niihästi välisseina kui ka katuse tuulutamiseks, vt joonist 29.
Juhul, kui tuulekasti ei tehta, ulatub vooder ligikaudu katuse aluspinnani. Voodri ülaserva jäetakse umbes 25 mm laiune tuulutuspilu. Kuna see jääb nähtavale, tuleb voodri ülaserv täpselt paigaldada ja hoolikalt viimistleda. Püstvoodri korral on see lihtne, kui laudade ülaserv seatakse täpselt soovitud kõrgusele ja laudade alumised otsad saetakse pärast kinnitamist ketassaega parajaks. Rõhtvoodri ja katuse aluspinna ühenduskoha tegemine on tülikam, kui kasutatakse sulundvoodrilaudu ja räästas on altpoolt avatud. Lauad tuleb otstest parajaks saagida vastavalt katuse kaldenurgale. Väljaulatuvate sarikaotste kohal tuleb ühe-kahe laua sisse sälgud lõigata.
Vajaduse korral võib paigaldamise hõlbustamiseks eemaldada sulundisoone tagaosa, vt joonist 31.
Ülaserva võib varustada puit- või plekk-liistuga ja tuulutusvahe tuleb katta tsingitud terasvõrguga, et takistada lindude vms pääsemist tuulutusruumi.
Räästa soovitatav minimaalne laius on külgedel 600 mm ja viiluotstes 400 mm.
Eeltoodut arvestatakse ka plaatvoodri korral.

Joonis 29. Püstvoodri külgnemine räästaga 1:20. Lahendus sobib igasuguste voodrilaudade korral.

Joonis 30. Korruselamu puitfassaad.

Joonis 31. Rõhtvoodri külgnemine räästaga 1:20. Lahendus sobib igasuguste voodrilaudade korral.

10.3 Nurgad

Nurgalaudade vajadust ja kasutamist kaalutakse iga juhtumi korral eraldi. Nende abil on hõlpus nurki viimistleda, kuid samas rõhutavad need hoone nurki, eriti kui nende värvus muu voodri omast erineb. Traditsiooniliselt on nurkadel kasutatud muust voodrist paksemaid ja laiemaid laudu ning erinevat värvitooni.
Püstvoodrit on võimalik teha ka ilma nurgalaudadeta. Sel juhul tuleb enne paigaldamist arvutada vajatav lauakogus fassaadi laiuse ja kasutatavate laudade kasuliku laiuse järgi, ning jaotada laudis ühtlaselt fassaadile. Katteliistudega ja vaheliti laudist võib alustada vastasnurkadest ja seejärel jaotada lauad ühtlaselt piki fassaadi. Sulundiga voodrilaudade kasutamisel lõigatakse nurgalauad kitsamaks, püüdes seda teha võimalikult vähe. Tavaliselt tuleb siiski vähemalt sulund eemaldada; vt joonist 34.

Joonis 32. Katteliistudega laudis, nurk 1:20. Vrd joonisega 9.

Joonis 33. Katteliistudega laudis, nurk 1:20. Vrd joonisega 9. Samamoodi tehakse ka kaaslaudise nurk.

Joonis 34. Püstvooder, nurk 1:20. Nurka paigutatavatel laudadel on sulund eemaldatud, seega ei ole nurgalauad hädavajalikud. Lahendus sobib igasuguste voodrilaudade korral.


Rõhtvoodri korral hõlbustab nurgalaudade kasutamine nurkade viimistlemist.
Nurgalaudadest loobumine eeldab voodrilaudade otste saagimist niihästi kaldseks (nn eerungisse) kui ka täpselt õigesse pikkusse. Kui lauaotsad kaldu maha saetakse, siis tehakse seda nõnda, et ühenduskoht on väljastpoolt tihe.
Nurgalauad kaitsevad rõhtlaudade otsi ja seetõttu on nende kasutamine tehniliselt õigem kui kaldu saetud nurkadega lahendus. Eerungnurk tuleb teha hoolikalt ja piisavalt tihe (nagu rõhtlaudade jätkukohadki), et vihmavesi ei pääseks lauaotstesse. Vt joonist 35.

Joonis 35. Rõhtvooder, eerungnurk 1:20. Välisnurgas on laud saetud (pisut vähem kui 45° nurga all, sisenurgas vastavalt pisut suurema nurga all. Nii jääb liitekoht väljastpoolt tihe. Lahendus sobib igasuguste rõhtvoodrilaudade korral.

Joonis 36. Rõhtvooder, nurk 1:20. Lahendusviis, kus nurgalaua külg on fassaadipinnaga risti. Lahendus eeldab voodrilaudade täpset lõikamist ja paigaldamist.

Joonis 37. Rõhtvooder, nurk 1:20. Tavapärane lahendusviis, kus nurgalauad on ülejäänud laudadest pisut paksemad ja laiemad. Lahendus sobib igasuguste rõhtvoodrilaudade korral.


Joonis 38. Rõhtvooder, eerungnurk ja lahtine räästas.


Joonis 39. Poolsulundiga laudise välisnurk.

Joonis 40. Kitsastest jõulise profiiliga laudadest lasuurviimistlusega rõhtvooder.

Joonis 41. Vineeri ja rõhtlattide kombinatsioon fassaadil.

Joonis 42. Profiilhööveldatud rõhtvoodrilaud fassaadil ja aias.

Fotod:

Ülemine kaanefoto: eakate teeninduskeskus, Loviisa. Jussi Tiainen

Alumine kaanefoto: Porvoo Länsiranta elamukvartal. Jussi Vepsäläinen

Muud fotod: Yrjö Suonto ja Jussi Vepsäläinen

Käesoleva juhendkaardi koostamisel on osalenud Rakennustietosäätiö toimkond TK 170 Puurakenteet:

arhitekt Jussi Vepsäläinen, esimees
tegevdirektor Pertti Hämäläinen
tehnikadoktor Mika Leivo
arhitekt Jarmo Saari
arhitekt Jukka Jaatinen, sekr.

Käesoleva RT-juhendkaardi valmistas ette Jarmo Saari.

© Rakennustietosäätiö RTS