PUITTREPID

puittrepid

 


Käesoleval RT-juhendkaardil käsitletakse puidust sisetreppe. Juhised on eelkõige ette nähtud kohapeal ehitamiseks. Treppe on üldiselt käsitletud RT-juhendkaardil RT 88-10470 Trepid ja kaldteed ning treppidega seotud mõisteid RT-juhendkaardil RT 88-10129 Trepisõnastik.
Puitelamu konstruktsioone käsitletakse täpsemini RT-juhendkaardil RT 82-10820-et Väikeelamu puittarindid, RT 82-10852-et Puidust väikekorterelamu ja RT 82-10838-et Puitkorruselamu tarindid, sisevoodreid RT-juhendkaardil RT 82-10582-et Puitsisevoodrid ja puitpõrandaid RT-juhendkaardil RT 84-10617 Puitpõrandad.

1 ÜLDIST

Sellel RT-juhendkaardil käsitletakse nii ehitusplatsil ehitatavat platvorm-puitehitussüsteemi abil teostatava tuleohutusklassi TP2 kuuluva 3...4-korruselise puitkorruselamu väljapääsutreppi kui korruselamu või väikeelamu sisetreppi. Lisaks käsitletakse lühidalt trepi projekteerimise üldisi põhimõtteid ja trepidetaile.
Joonisel 1 on esitatud skemaatilised näited tavalisemate trepilahenduste kohta.

1.1 Treppe käsitlevad eeskirjad

Vabariigi Valitsuse määruse nr.315 kohaselt peavad tulepüsivusklassi TP2 kuuluva 3...4-korruselise hoone väljapääsu trepimarsid ja -mademed ning neid kandvad tarindid vastama klassi R 60 nõuetele. Lisaks peab väljapääsu ja seega ka trepimarsi laius üldiselt olema vähemalt 1200 mm.
Kuni kahekorruselise elamu (TP3-klassi väikeelamu) korral on lubatud trepimarsi laius 900 mm. TP3-klassi hoones ei ole trepi kandetarinditele klassinõudeid kehtestatud.
Lisaks kehtib trepikodadele (evakuatsioonikoridoridele) sisemiste pinnakihtide tuletundlikkuse nõue, mis on seintele ja lagedele Bs1d0 (EPN 10.1 V1/1) ja põrandatele (trepiastmetele) DFLs1 (P).
DFLs1-klassi kuuluva pinnakihi asemel võib kasutada ka massiivpuitu, mille paksus on vähemalt 15 mm ning on tõendatud vähene suitsu levik.
EPN 10.1 osa abimaterjali EPN 10.1/AM- 1 p.5.4. kohaselt tohib hea ehitustava kohaselt tuletõkkesektsiooniks olevas trepikojas olla astme tõus maksimaalselt 180 mm ja trepiastme jooks peab olema vähemalt 270 mm. Korteri sisetrepil on soovitav trepiastme tõus teha maksimaalselt 190 mm ja trepiastme jooks vähemalt 250 mm.

 Joonis 1.
Trepitüüpide näited:
Praktilisuse ja ohutuse seisukohast on soovitatavad sirged ja trepimademega trepid. Käesoleva RT-juhendkaardi täpsematel, näitena toodud joonistel vaadeldakse eelkõige tüübi A konstruktsioonilisi lahendusi ja mõõtmeid. Kitsa ruumi trepi (G) põhimõtteline skeem on esitatud joonistel 17 ja 18 ning keerdtrepi (H) skeem joonisel 19.

1.2 Treppide mõõtmete määramine

Platvorm-puitehitussüsteemi standardarvutus näeb nii väikeelamu kui korruselamu korruse kõrguseks ette umbes 3 meetrit (Soome ehitusnormide kogumiku osa G1, Elamute projekteerimine. Eeskirjad 1994, kohaselt peab korruselamu korruse kõrgus olema vähemalt 3,0 m).

Trepiastme arvutamisel järgitakse järgmist üldjuhist:

2 × tõus + astme laius = umbes 630 mm (600...640 mm).

Vastavalt sellele oleks trepiastme laius eespool nimetatud maksimumkõrguste korral

·         korteri sisetrepil 255 mm (235...275 mm; eeskirjade kohaselt minimaalselt 250 mm)

·         korruselamus evakuatsiooniteeks oleval trepil 296,6 mm (276,6...316,6 mm; eeskirjade kohaselt minimaalselt 270 mm).

Vastavalt on tõusude (astmete) minimaalseks arvuks

·         korteri sisetrepil 16 tk, kui tõusu kõrgus on 187,5 mm (maks. 190 mm)

·         korruselamu väljapääsutrepil 17 tk, kui tõusu kõrgus on 176,5 mm (maks. 180 mm) või 18 tk, kui tõusu kõrgus on 166,7 mm (ilma liftita maja lihtsasti käidaval trepil).

Trepimarsi minimaalne laius on vastavalt tulekaitsenõuetele (EPN 10.1/AM- 1) ning kasutus- ja hooldusohutuse eeskirjadele (F2)

·         korteri sisetrepil 800 mm

·         korruselamu evakuatsiooniteeks oleval trepil 1200 mm

Lisaks tuleb korruselamu väljapääsutrepi mademe arvutamisel võtta arvesse ka kanderaami läbipääsuks vajalikku ruumi, mille tõttu trepimademe sügavus peab olema vähemalt 1350 mm ja laius vähemalt 2480 mm, kui trepimarsi laius on 1200 mm (RT 91-10498 Kanderaami läbipääsuks vajalik ruum).

Treppide üldist projekteerimist on täpsemini käsitletud RT-juhendkaardil RT 88-10470 Trepid ja kaldteed.

2  TREPI JA TREPIASTME KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED

2.1    Trepimarsi konstruktsioon

Trepi kandetarindi moodustavad tavaliselt trepimarsi suunas paiknevad talad, mille vahele (servatalad) või peale (serva- või kesktalad) paigaldatakse astmelauad. Trepimarsi kandetalad toetatakse alumisest ja ülemisest otsast põrandakonstruktsiooni ja/või korruse- või vahemademe tarindi külge või ümbritsevate seinatarindite külge. Talad valmistatakse tavaliselt liimpuidust, spoonliimpuidust, liimitud puitplaadist või saetud või hööveldatud puitmaterjalist ning talade mõõtmed määratakse igal konkreetsel juhul eraldi. Vt joonist 2.
Korruselamu puidust väljapääsutrepp tuleb tuleohutusnõuete tõttu (nõutav tulepüsivus R60) valmistada umbtrepina, mille kandetarindid vooderdatakse altpoolt tuletõkkevoodriga (näiteks kipskartongplaadiga), mille pinnakiht peab vastama  klassi    Bs1d0 nõudele. Lisaks täidetakse trepi kandetalade vahed isolatsiooniga (mineraalvillaga), mille paigalpüsimine ka võimaliku tulekahju korral tagatakse metallkinnititega, näiteks metallvõrguga.
Samuti on võimalik kaitsta puittreppi tulekaitse vahenditega, täites väga täpselt tootja paigaldus- ja hooldusnõudeid, kaasa arvatud nõue tööd tootja poolt määratud ajavahemiku möödumisel korrata.
Joonistel 3 ja 4 on näide korruselamu puittrepist.
Joonistel 5 ja 6 on näide korterisisesest puittrepist.
Avatud trepil toetatakse astmelauad tavaliselt nähtavale jäävate (serva)talade peale või vahele, vt jooniseid 9...10. Servatalade materjalina kasutatakse näiteks liimitud puitplaati.
Kui trepp paigutatakse seinatarindite vahele, võib trepiastmed otstest toetada seinatarinditele ka ilma spetsiaalsete kandetaladeta, vt joonist 11.

2.2    Trepiastmed

Trepiastmed valmistatakse näiteks hööveldatud põrandalaudadest, liimitud puitplaadist või ehitusplaadist (nt vineerist), mis tavaliselt kaetakse asjakohase põrandakattematerjaliga. Trepi pinnakattematerjale on tutvustatud tagapool punktis 4.1.
Avatud trepil toetatakse astmed tavaliselt otstest (välja arvatud kesktalaga trepil), mida tuleb arvestada astmete konstruktsioonilistes arvutustes. Lisaks tohib astmete vaba vahekaugus (kõrgussuunas) olla maksimaalselt 100 mm, kusjuures astme alumine pind varustatakse vajadusel kõnealust vahekaugust vähendava varvaslauaga.
Umbtrepil võib trepi kandetarindid kas nähtavale jätta või vajadusel altpoolt ehitusplaatidega vooderdada, vt joonist 8. Alternatiivselt võib umbtrepi ehitada massiivpuidust astmetega, kasutades näiteks liim- ja höövelpuitu, vt joonist 14.

2.3 Trepi kinnitused ja nagisemise vältimine

Trepi võimalikku nagisemist saab vältida, kui trepi ehitamise kõigil etappidel ollakse piisavalt hoolikas. Eelkõige tuleb pöörata tähelepanu järgmistele küsimustele:

·         trepi kandetarindite ja trepiastmete mõõtmed tuleb määrata nii, et tarindid ja astmed oleksid piisavalt jäigad

·         trepi ehitamiseks kasutatav puitmaterjal peab olema piisavalt kuiv (= 15%)

·         kõik kinnitused peavad olema piisavalt tugevad

·         trepiastmete ühendused ja kinnitused tehakse piisavalt tugevate kruvidega; ühenduskohad ja kinnitused tugevdatakse liimiga.

Joonis 2.
Korruselamu puittrepp. Alumisel joonisel trepi kandetalastik, ülemisel joonisel plaatidega kaetud mademed ja trepiastmed (kasutatakse ehitusaegse trepina). Vt ka trepijooniseid 3 ja 4 ning tarindite detailjooniseid 1...3.
Kui astmetel kasutada 25 mm paksust vineeri, siis võib trepi kandetalad paigaldada sammuga k 600.

Joonis 3.
Korruselamu puittrepp. Plaan ja lõige 1:50. Trepiastme laius a = 270 mm (min. 270 mm). Trepi tõus b = 176...177 mm (maks. 180 mm). Korruse kõrgus u 3000 mm (min. 3000 mm); sellisel juhul on tõuse 17 tk. Trepimarsi minimaalne laius on 1200 mm. Ilma liftita elamus eeldab trepi lihtne käidavus tõusu umbes 166,6 mm (18 tk, kui korruse kõrgus on 3000 mm) ja umbes 300 mm laiuseid astmeid (vt RT-juhendkaarti RT 93-10546 Elamute trepikojad ja käiguruumid). Tarindite detailide kohta vt detailjooniseid 1...3.

Joonis 4.
Detailjoonis 1, 1:10. Korruselamu puittrepp. Trepimarsi alumise osa ühendamine korrusemademega.

Joonis 5.
Detailjoonis 2, 1:10. Korruselamu puittrepp. Trepimarsi ülemise osa ühendamine vahemademega.

Joonis 6.
Detailjoonis 3, 1:10. Korruselamu puittrepp. Trepimarsi alumise osa ühendamine vahemademega.

Joonis 7.
Trepi kandetala ühendus vahe- või korrusemademe talastikuga. Variant A vastab joonistel 3 ja 5 esitatud trepilahendusele. Variantide B ja C korral on võrreldes variandiga A võimalik vähendada trepi jaoks vajalikku ruumi ühe astmejooksu võrra. Varianti B on rakendatud joonisel 20 esitatud trepil. Variant C sobib kasutamiseks ainult väikeelamu trepi korral.

Joonis 8.
Väikeelamu puittrepp. Alumisel joonisel trepi kandetalastik, ülemisel joonisel plaatidega kaetud mademed ja trepiastmed (kasutatakse ehitusaegse trepina). Vt ka trepijooniseid joonisel 9 ja tarindisõlmede detailvaateid joonistel 4...6. Joonisel 7 on esitatud alternatiivsed lahendused trepi kandetalade ühendamise kohta vahe- või korrusemademe taladega.

Joonis 9.
Korteri sisetrepp. Plaan ja lõige 1:50. Umbtrepp, mille alla jäävat ruumi saab kasutada näiteks panipaigana. Trepiastme laius a = 250 mm (min. 250 mm). Trepi tõus b = 187..188 mm (maks. 190 mm). Korruse kõrgus 3000 mm, mille korral tõuse on 16 tk. Trepimarsi minimaalne laius on 800 mm. Trepi kandetalade skeemid on esitatud joonisel 10. Joonistel 4...6 (detailjoonised 1-3) kujutatud sõlmede lahendusi võib kasutada ka siin esitatud korteri sisetrepi korral.

Joonis 10.
Korteri sisetrepp. Trepimarsi kandetalade töötlemise skeemid 1:50. Trepi tõus b = 187..188 mm. Talade mõõtmeid ja tarinduslikku tugevust tuleb kontrollida igal konkreetsel juhul eraldi. Ülemisel skeemil on kujutatud vahemademelt korrusemademele viivaid talasid. Alumisel skeemil on näidatud korrusemademelt vahemademele viivaid talasid. Skeemid vastavad joonisel 9 näidatud trepi mõõtmetele ja joonise 7 variandile A.


3 TREPIPIIRE JA KÄSIPU

Piirde ja käsipuu arvutusi on täpsemalt käsitletud RT-juhendkaardil RT 88-10553 Kaitsepiirded ja käsipuud.

Puittrepile sobivaks trepipiirde lahenduseks on näiteks puidust pulkpiire või plaatpiire. Piire võib olla osa trepi kandekonstruktsioonist, näiteks kandva servatala ja plaatpiirde kombinatsioon. Trepiastmed võib toetada ka võrestikule, mis töötab samaaegselt pulkpiirdena, vt joonist 12.

Käsipuu võib olla kas osa piirdest või spetsiaalne käsipuu, mis on kinnitatud piirde või treppi piirava seinatarindi külge. Tüüpiliseks käsipuuks on näiteks umbes 30 mm läbimõõduga puitlatt.

Joonis 11.
Korteri sisetrepp, lõige 1:50. Näide vertikaalsest pulkpiirdest. Vt ka joonist 9.

Joonis 12.
Näiteid avatud treppide ja umbtreppide kohta 1:10.

Joonis 13.
Avatud trepi näited 1:10, 1:5.

4     TREPI MATERJALID JA PINNATÖÖTLUSVIISID

4.1Treppide puiduliigid ja pinnakattematerjalid

Trepimarsside ning vahe- ja korrusemademete kandetarindid võib valmistada näiteks liimpuidust, spoonliimpuidust või saetud ja hööveldatud puitmaterjalist. Korteri sisetrepi astmete materjaliks sobib nii okas- kui lehtpuit. Intensiivsele kulumisele allutatud trepiastmete materjaliks on soovitatav kasutada kõva lehtpuitu (näiteks kask, tamm, vaher). Trepi nähtavale jäävates kandetarindites kasutatakse tavaliselt sama puiduliiki nagu trepiastmeteski. Kui kandetarindid ei jää näha, siis on nendes tavaliselt soodsam kasutada okaspuitu.
Kui astmed kaetakse spetsiaalse pinnakattematerjaliga (nt vineerist trepiastmed), siis võib selleks otstarbeks kasutada kõiki levinud põrandakattematerjale, näiteks

·         parkett

·         kork

·         linoleum

·         plastplaadid

·         plast-, kummi- või tekstiilvaibad

·         keraamiline plaat

·         looduslik kivi.

Astmete pinnakattematerjali valikul tuleb võtta arvesse trepi kasutusotstarvet ja materjali kulumiskindlust ning evakuatsiooniteeks olevate treppide kohta kehtivat nõuet DFLs1-klassi pinnakatte kohta. Lisaks võetakse pinnakattematerjali ja pinnatöötlusmeetodi valikul muuhulgas arvesse ka astme esiserva võimalikku libisemisvastast karestamist, vt joonist 15.

4.2    Pinnatöötlusmeetodid

Trepi puitpindade töötlemiseks sobivad samad meetodid ja tooted nagu puitpõrandatelegi. Siseruumide puitpindade töötlemist on täpsemalt käsitletud RT-juhendkaardil RT 29-10583 Puitsisevoodri pinnatöötlus.

Ilma pinnatöötluseta
·         sobib ainult korteri sisetreppidele

Õliga töötlemine
·         sobib ainult korteri sisetreppidele

Vaha
·         eeldab kruntimist näiteks õliga

·         sobib ainult korteri sisetreppidele

Lakkimine (värvitu / värviline)
·         selleks otstarbeks sobivad puitpõrandatele ja parketile ettenähtud ja kulumiskindlad lakid.

Kattevärv
·         selleks otstarbeks sobivad puitpõrandatele ettenähtud ja eelkõige lahustiga vedeldatavad ning kulumiskindlad värvid. 

 

Joonis 14.
Näiteid massiivpuidust astmetega umbtrepist. Astmelauad kinnitatakse kruvide ja liimiga (peitkinnitusega) kesk- või servatalade külge.


Joonis 15.

Astmetüüpide näited 1:10. Detailjoonis 1:5. Libisemisvastaste soonte asemel võib kasutada libisemisvastast linti või muud sobivat karedat materjali.


Joonis 16.
Näide HLL-põrandalaudadest tehtud astmetest, 1:10. Ümbritsevad seinatarindid on soovitatav ehitada nii, et nende külge saaks kinnitada trepi tugitarindid.


Joonis 17
.
Kitsa ruumi trepp. Plaan ja lõige 1:50.


Joonis 18.
Kitsa ruumi trepp, aksonomeetria


Joonis 19.
Massiivpuidust astmetega keerdtrepp, ideekavand. Plaan ja aksonomeetria.


Joonis 20.

Korruselamu puittrepp, ehitusaegne valmidusjärk. Trepi kandetalade ühendus vahe- või korrusemademe talastikuga on tehtud metalltugedega. Lahendus vastab joonisel 7 esitatud variandile B.

© Rakennustietosäätiö RTS