SAE- JA HÖÖVELPUIT

puit, saepuit, saetud puit, höövelpuit
puutavara, sahatavara, sahattu puutavara, höylätty puutavara
timber, sawn timber, planed timber


 


Käesoleval RT-juhendkaardil esitatakse saetud ja hööveldatud ehituspuidu kvaliteedi- ja tugevusklassid ning levinumad ristlõigete profiilid ja mõõtmed. Lühidalt käsitletakse eri töötlusviise. Eelkõige käsitletakse kodumaist okaspuitu (mänd ja kuusk). Välis- ja sisevoodri-laudade, põrandalaudade ning liistude ristlõigete profiilid ja mõõtmed on kohaldatavad ka muudele puiduliikidele.


1 SISSEJUHATUS

Käesoleval RT-juhendkaardil esitatakse kasutatava puidu kvaliteedi- ja tugevusklassid ning levinumate toodete ristlõigete profiilid ja mõõtmed (standardmõõtmed). Enamikus puidu-töökodades ja saeveskites on töötle-misterad reguleeritavad, mis võimaldab tellimisel tavaprofiile ja -mõõtmeid muuta. Seega võib projekteerida ka käes-oleval RT-juhendkaardil esitatutest kvaliteedilt, ristlõike profiililt või mõõt-metelt erinevaid sae- või höövel-puittooteid, niivõrd kui see on puidu looduslikke omadusi, töötlemisviise ja kasutuseesmärki arvestades võimalik.

1.1 Niiskusaste

Niiskusastmena ehk niiskussisaldusena mõistetakse puidus sisalduva vee massi ja puidu absoluutse kuivmassi suhet. Seda väljendatakse protsentides.
Kasvava puu niiskusaste on üle 30%. Laudpiirde õhkkuiva saepuidu niis-kusaste on vahemikus 15...25%. Vaheldumise põhjustab välisõhu suhtelise niiskuse muutumine, mis varakevadel on madalaim ja hilissügisel kõrgeim. Niiskusaste alla 15% eeldab puidu tehiskuivatust ja ladustamist reguleeritava õhuniiskusega ruumis. Selline puit tuleb transportimisel pakkida nii, et see oleks kaitstud suhtelise õhuniiskuse muutumise mõju eest. Allpool esitatakse sae- või höövelpuidu maksimaalsed niiskusastmed eri kasutuseesmärkide korral.
Niiskusastme vähenedes puidu tugevus suureneb. Puidu kasutus-eesmärkide ja niiskusastmete näited on esitatud joonisel 1.

TERMINID

Puit
Saetud, hööveldatud või ümarpuidu üldnimetus.
Saepuit
Kõigilt külgedelt saetud puidu üldnimetus.
Höövelpuit (hööveldatud puit)
Vähemalt kolmelt küljelt hööveldatud puidu üldnimetus.


2 SAEPUIDU KVALITEEDI- KLASSID

2.1 Kvaliteediklassid


Saepuit on vähemalt neljalt küljelt saetud puidu üldnimetus.
Puidu omadusi mõjutavad enim kasvupinnas ja põhja-lõunasuunaline geograafiline asukoht. Sel põhjusel tuleb
puit erineva struktuuri alusel liigitada kvaliteediklassidesse.

Esitatavate männi ja kuuse saepuidu juhiskvaliteediklasside aluseks on põhjamaade klassifikatsioon.
Kvaliteedi alusel liigitatakse saepuit põhiklassideks A, B, C ja D. Kõrgeim kvaliteediklass on A, mis omakorda jaguneb klassideks A1...A4. Saeveskid tarnivad turule pidevalt põhiklassidesse kuuluvat saepuitu. Lisaks võivad saeveskid kasutada põhiklasside liigitusi kombineeritult, individualiseerides need tellijate või toodete alusel.
Põhiliselt määrab saepuittoote kvali-teediklassi okslikkus (okste suurus, arv ja kvaliteet), vt. tabel 1.
Muud kvaliteedi määramisel arvestatavad omadused on mh. praod, poomkandid, vaigupesad, üraski-kahjustused ja korp, kõverdunud süü, murdunud latv, keerdunud süü, pehme mädanik ja kujudefektid, vt. p. 9. Okste paiknemine tüve eri osades vt. joonis 2.
Liigitusjuhised on koostatud eeldusel, et puit saetakse põhjamaise tava kohaselt.

2.2 Põhjamaade saagimistava

Põhjamaise saagimistava korral eemaldatakse puidu sisepinged ja tulemuseks on toodete kujukindlus. Tavalise saagimisviisi korral lõhestatakse süü, mille tulemusel osa süüst saagimispilu tõttu hävib ja süüvaba saagimisviisi korral eemaldatakse süü põhitoodetest.

Tavalise saagimisviisi korral saetakse esmalt palgi kahelt küljelt pindlauad. Saadud palk keeratakse küljeli ning jaotussaagimisel see lõhestatakse keskelt ja saetakse kesktoodeteks ja külglaudadeks. Vt. joonis 3. Sellise saagimisviisi eranditeks on erisaagimisviisid, näiteks süüvaba saagimisviis.
Süüvaba saagimisviisi korral saetakse keskosast üks toode, millega tüve süü ja selle võimalikud defektid eemaldatakse põhitoodeteks nähtud kesktoodetest. Vt. joonis 3.
Eespool kirjeldatud saagimisviiside korral kasutatakse tavaliselt kahte järjestikust raamsaagi ja sellist viisi võib nimetada ka neliksaagimiseks või palgisaa-gimiseks. Muid saagimisviise ja saetüüpe käsitletakse p-des 2.5 ja 2.6.

2.3 Eri kvaliteediklassi saepuidu tavalisemad kasutuskohad

Põhikvaliteediklassi saepuitu võib muutmatul kujul kasutada mitmesugustes kasutuskohtades ja lõpptoodetes, vt. tabel 2.
Saepuitu võib liigitada ka kombineerides eri kvaliteediklasse näiteks järgmiselt:
Kvaliteet AB: sisaldab toodangut vahemikus A...B.
Kvaliteet ABC: sisaldab toodangut vahemikus A...C.
Võimalikud on ka muud kombi-natsioonid.
Eri kvaliteediklasside osatähtsus toodangus erineb geograafiliselt ja ka saeveskiti.

2.4 Tellija- ja erikvaliteet

Kasutuskohast olenevalt võib välja töötada ka muid tellija- või erikva-liteediklasse. Selline kvaliteet, mille omadused määratletakse lepingus, on näiteks tervete oksakohtadega saepuit ja servamata saepuit.
Tervete oksakohtadega saepuit on erikvaliteediga saepuit, mille oksakohtade arv ja suurus ei ole tavaliselt piiratud. Muude omaduste, nagu mustade okste, osas lepitakse kokku eraldi.
Servamata saepuit (stammware) on väliselt oksteta, oksakühmudeta ja veatutest tüvedest saetud servamata saepuit. Toote laiust mõõdetakse saetud pinna laiusena pikisuuna keskosas.

2.5 Muud saagimisviisid

Läbisaagimisel saetakse tüvi ühe raamsaagimisega prussideks ja laudadeks, millede servad lõigatakse servamissaega täisnurkseteks. Vt. joonis 6. Ilma servi lõikamata kasutatakse läbisaagimist näiteks servamata saematerjali valmistamisel.
Ristsaagimist (= radiaalsaagimine või neljandiksaagimine) tehakse harva, kuna selleks kulub toorpuitu märksa enam kui teiste saagimisviiside korral. Ristsaetud puit on eritoode, mida kasutatakse peamiselt puusepa-tööstuses.

2.6 Saetüübid

Raamsaag sobib hästi näiteks eespool kirjeldatud põhjamaiste saagimisviiside korral. Raamsael on mitu raami külge kinnitatud saetera.
Palgilõikur lõikab tüvest palgi, purustades samaaegselt tüvest eralduva pinna. Seejärel saetakse palk tavalise lint-, ketas- või ka raamsaega.
Ketassaag ehk sirkel lõikab tüvest korraga ainult ühe tüki ja seda kasutatakse eelkõige väikestes sae-veskites.
Lintsaag sobib ka “ülisuurte”tüvede saagimiseks.
Saetüüpide näited on joonisel 7.
Raamsae lõikejälg on jämedama struktuuriga kui lint- või ketassae lõikejälg. Lint- või ketassaega saetud pindade kohta kasutatakse sageli terminit peensaetud. Peensaetud puit saadakse kuivatatud puidu lõhestamisel tavaliselt lintsaega. Saadud pind ei ole nii karune kui toore puidu saagimisjälg. Peensaetud puit võib olla peensaetud ühelt või mitmelt küljelt.
Eri saetüüpide lõikejälgede näited on esitatud joonisel 8.

3 EHITUSPUIDU TUGEVUSKLASSID

Saepuitu võib tugevuse alusel liigitada visuaalselt või mehaaniliselt.

Visuaalsel liigitamisel on valiku-kriteeriumideks mh.:

  • okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom
  • praod, keerdumus, kõverus või muud defektid
  • mahumass ja suvise puidu osatähtsus

Mehaanilisel liigitamisel mõõdetakse saepuidu painutamisel selle elastsusmoodulit. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati ka visuaalse hinnanguga.
Eurostandardis EN 3381 esitatakse okassaepuidu (ja papli) üheksa tugevusklassi: C14, C16, C18, C22, C24, C27, C30, C35 ja C40.
Tugevusklassidesse jaotamise aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus.
Visuaalselt jagatakse saepuit Soomes nelja tugevusklassi: T18, T24, T30 ja T40. See liigitus vastab EN 338 standardile järgmiselt: T18 vastab tugevusklassile C18, T24 tugevusklassile C30 ja T40 tugevusklassile C40. Ümarpuit liigitatakse klassi T30.
Mehaanilise tugevusliigituse märgistus on Soomes MT18, MT24, MT30 ja MT40.

1 EN 338 Rakennesahatavara - Lujuusluokat

4 SAEPUIT

4.1 Üldist

Skeletitarindites kasutatava saepuidu niiskusaste on tavaliselt 15…25% kuivmassist (keskmiselt 20%). Saepuidu niiskusastme muutumine põhjustab toote ristlõike mõõtmete muutumist. Rusika-reegel on järgmine: niiskusastme muu-tumine 4 protsendiühiku võrra põhjustab toote ristlõike mõõtmete 1-protsendilise muutumise. Näiteks mõõtmed 50 x 100 mm 20% niiskusastmel on 49 x 98 mm 12% niiskusastmel.

4.2 Saepuidu levinumad mõõtmed

Saepuidu levinumad paksused on (mm):
19¹ 22² 25¹ 32 38 44² 50 63 75 100 125 150
¹ tavaliselt mänd
² tavaliselt kuusk
muid eespool esitatud paksusi on tavaliselt saada nii männist kui kuusest.

Saepuidu levinumad laiused on (mm):
50¹ 75² 100 125 150 175 200 225
¹ tavaliselt lõhestatud, mille korral laius on 48 mm
² tavaliselt lõhestatud, mille korral laius on 73 mm

Paksus- ja laiusmõõtmed tähendavad toote nimimõõtmeid 20% niiskuses. Saepuidule on lubatud tabelis 5 esitatud hälbed nimimõõtmetest.

Männi ja kuuse veidi erinev tüve ehitus ja optimaalne saagimine põhjustavad nimetatud puiduliikide saepuidu mõõtmete osalise erinevuse.

Saepuidu levinumad pikkused on vahemikus 1800...5400 mm 300 mm vahedega nii, et külglaudade pikkus on vahemikus 1800...2400 mm ja kesktoodete pikkus vahemikus 3900...5400 mm, vt. joonis 2.
Männi saepuitu saab surve all immutatult enamiku levinud ristlõike mõõtmetega, vt. tabel 6.

4.3 Mõõtulõigatud puidu levinumad mõõtmed

Mõõtu lõigatud puit on jämehööveldatud puit, mis on paksuselt ja/või laiuselt täpselt mõõtu lõigatud. Ehituspuit on jämehööveldusega kõikidelt külgedelt mõõtu lõigatud.
Betooni raketisteks ette nähtud mõõtu lõigatud puit on eritoode, mis on jäme-hööveldusega kolmelt küljelt mõõtu lõigatud, üks külg võib olla saepindne.

Mõõtu lõigatud puidu levinumad pak-sused on (mm): 20, 44, 48.

Mõõtu lõigatud puidu levinumad laiused on (mm): 44, 66, 92, 97, 147, 172, 197.

RISTLÕIKE MÕÕTMETE ALUSEL TULETATUD SAEPUITTOODETE NIMETUSED

Käesolev nimetuste loend ei ole seotud põhikvaliteediklassidega. Käesoleval ajal levinumad nimetused on:

Latt on saepuittoode, mille paksus ja laius on alla 75 mm.
Laud on saepuittoode, mille paksus on alla 38 mm ja laius üle 75 mm.
Plank on saepuittoode, mille paksus on üle 38 mm ja laius üle 75 mm. Laiuse ja paksuse erinevus on tavaliselt üle 25 mm. Plankusid kasutatakse eelkõige kandetarindites ning postide ning taladena.
Pruss on saepuittoode, mille paksus on 75 mm või enam ja mille laius võrdub paksusega või erineb sellest maksimaalselt 25 mm. Prussid saetakse tavaliselt süüd lõhestamata ja nendel lubatakse suuremaid poomkante.
Traditsioonilistest nimetustest esineb veel pars (paksus 38...50 mm, laius 75...150 mm) ja muud prussid mõõtmetega 100...175 mm.

Saepuidu osade nimetused on esitatud joonisel 12.

PALGI OSA, SAAGIMISVIISI VÕI KVALITEEDI ALUSEL TULETATUD SAEPUITTODETE NIMETUSED

Kesktooted on palgi keskosast saetavad tooted, mille paksus on tavaliselt 32 mm või enam.
Poolpuhtad kesktooted (VS = poomkant) on C klassi saepuit, mille mõlema serva saetud pind on toote kogu pikkuses vähemalt 1/3 paksusest.
Külglauad on kesktoodetest väljapoolt palgi pinnaosast saadav servatud saematerjal, mille paksus on tavaliselt 16…25 mm.
Pindlauad (PL) on vähemalt C klassi nõuetele vastavad püsiva paksusega ja 75…125 mm laiused poomkandiga külglauad, mille mõlema serva ning väliskülje saetud pind on kogu pikkuses vähemalt 1/4.
Poolpuhas külglaud vastab klassi A nõuetele. Väliskülg peab kogu pikkuses ja mõlemad servad poole paksuse ulatuses olema saepinnad. Kasutatakse ka nimetust höövelpoomkant (HVS).
Kolmelt küljelt oksatu külglaud on kummalgi serval ja välisküljel täiesti oksatu ja vastab kvaliteediklassi A1 nõuetele. Muus osas (sisekülg) peab see vastama kvaliteediklassi A3 nõuetele.
Lõhestatud saepuitu võib liigitada kas enne või pärast lõhestamist. Lõhestatud saepuidu mõõtmetel on lubatud lõhestamisest tingitud nimimõõtmetest väiksemad mõõtmed.
Latid ja liistud on lõhestatud saepuit, mille paksus on 12...38 mm ja laius 25...63 mm. Lubatud on lõhestamisest tingitud nimimõõtmetest väiksemad mõõtmed.

5 HÖÖVELPUIT

5.1 Üldist

Hööveldamisega saavutatakse puidu soovitud profiil, pinna siledus ja mõõtmete täpsus. Hööveldatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 15...18%, kuid olenevalt kasutuseesmärgist võib osutuda vajalikuks ka alla 10% niiskusaste.
Hööveldatud pinnad võib tasasuse alusel jagada järgmiselt:
Jämehööveldatud pind on tasandatud, kuid see ei pruugi olla täiesti sile. Jämehöövelduse korral puudutab höövli tera suuremat osa pinnast.
Siledaks hööveldatud pind on sile ja tasane ning sellel ei tohi olla nähtavaid saagimise ebatäpsusi ega hööveldamisel tekkinud kõrgendikke.


5.2 Höövelpuidu levinumad mõõtmed

Käesolevalt käsitletakse höövelpuiduna täisnurkse ristlõikega ümberringi hööveldatud puitu . Profileeritud höövelpuitu ja selle mõõtmeid käsitletakse peatükis 6.

Höövelpuidu levinumad paksused on (mm):
8 12 143151 182 211 28 33 45 70

1tavaliselt mänd
2 tavaliselt kuusk

3 tavaliselt tervete okstega kuusk

muid eespool esitatud paksusi on tavaliselt saada nii männist kui kuusest.

Höövelpuidu levinumad laiused on (mm):
15 21 28 33 45 70 95 120 145 170 195 220

Höövelpuidu lubatud hälbed on samad kui mõõtu lõigatud puidul, vt. tabel 9.
Männi saepuitu saab surve all immutatult enamiku levinud ristlõike mõõtmetega, vt. tabel 10.

5.3 Höövelpuidu liigitus

Ümberringi hööveldatud: kõikidelt külgedelt hööveldatud.
Profiilhööveldatud: täisnurksest erineva kujuga hööveldatud.
Silesulund: sulundiga toode, mille mõlemad küljed on hööveldatud.
Toorsulund: sulundiga toode, mille nähtavale jääv külg on saepindne ja tagakülg jämehööveldatud.

5.4 Levinumad höövlitüübid

Levinumad kasutatavad höövlitüübid on höövelmasin ja tasahöövelmasin.
Höövelmasin on höövlitöökodade levinuim tööpink. Sellel on mitmel (4…8 tk) teljel samaaegselt pöörlevat kutrit ehk terakombinatsiooni. Höövelmasin töötleb korraga puittoote kõik küljed ning võimalikud sulundid ja ka soovitud profiili.
Tasandhöövelmasin hööveldab korraga vaid puittoote ühe külje. Seda kasutatakse peamiselt puusepatööstuses ja mõnes väiksemas höövlitöökojas.

6 HÖÖVELDATUD LAUAD JA LIISTUD

6.1 Terminid ja nimetused

Hööveldatud laudadena käsitletakse vähemalt kolmelt küljelt hööveldatud ja ristlõikelt kas täisnurkseid või sellest erinevaid laudu. Hööveldatud laudadele on lubatud samad mõõtmete hälbed, kui mõõtu lõigatud või hööveldatud puidule tavaliselt, vt. tabel 5 ja 9.

Külg on laua laiem külg.
Kasutuskülg on laua nähtavale jääv külg.
Tagakülg on külg, mis ei ole ette nähtud nähtavale jääma.
Serv on laua kitsam külg.

Levinumatele lauaprofiilidele on antud kolmest tähest koosnev nimetus, mille eri osad tähendavad:
1. täht: kasutus
2. täht: sulundi kuju
3. täht: pilu või profiili kuju

6.2 Välisvoodrilauad

Profileeritud hööveldatud välisvoodri-laudu valmistatakse B-klassi saepuidust. Vt. ka ptk. 10.
Välisvoodrilaudade kasutuskülg on saetud pinnaga, peensaetud või siledaks hööveldatud ja tagakülg jäme-hööveldatud. Välisvoodrilaudade tagakülgedele tehakse, välja arvatud välisvoodrilaud UYL, laua pikisuunalised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal.
Välisvoodrilaudade UTS, UTV, UYS ja UYV ristlõike profiilid on esitatud joonisel 14.
Välisvoodrilaudade UTK ristlõike profiilid ja mõõtmed on esitatud joonisel 15.
Välisvoodrilaua UYL ristlõike profiil ja mõõtmed on esitatud joonisel 16.
Välis- ja sisevoodrilaudade sulundi profiil ja mõõtmispõhimõtted on esitatud joonisel 17. Vt. ka p. 10.
Tellimisel tehakse ka eespool esitatutest erinevate profiilide ja mõõtmetega välisvoodrilaudu.

Välisvoodrilaudade standard-paksused (mm): (18) 21 28 (soovitatav minimaalpaksus 21 mm) .

Välisvoodrilaudade standardlaiused (mm): 95 120 145 170 195

Välisvoodrites kasutatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 20% (värvitav puitvooder maksimaalselt 15...18%).

6.3 Sisevoodrilauad

Profileeritud hööveldatud sisevoodrilaudu valmistatakse A1...A4 ja B klassi saepuidust. Vt. ka p.7.
Sisevoodrilaudade kasutuskülg siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehööveldatud. Sisevoodrilaudade tagakülgedele tehakse laua pikisuuna-lised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal.
Sisevoodrilaudade STS, STV ja STP ristlõike profiilid ja mõõtmed on esitatud joonisel 18.
Sisevoodrilaud STK on esitatud joonisel 19.
Sisevoodrilaudade sulundi profiil ja mõõtmispõhimõtted on analoogsed välisvoodrilaudadele. Vt. joonis 17. Vt. ka p.10.
Ka sisevoodrilaudu tehakse tellimisel eespool esitatutest erinevate profiilide ja mõõtmetega välisvoodrilaudu.
Sisevoodrites kasutatava puidu niiskusaste tohib olla maksimaalselt 16%.

6.4 Palkvoodrilauad

Palkvoodrilaudu valmistatakse analoogselt sisevoodrilaudadele A3, A4 ja B klassi saepuidust.
Palkvoodrilaudade kasutuskülg on siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehööveldatud.
Palkvoodrilaudade tagakülgedele tehakse laua pikisuunalised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal.
Palkvoodrilaudade STH ja SYH ristlõike profiilid ja mõõtmed on esitatud joonisel 20.

6.5 Põrandalauad

Põrandalaudu valmistatakse A3 ja A4 ning B klassi saepuidust.
Põrandalaudade kasutuskülg on siledaks hööveldatud.
Põrandalaudade tagakülgedele tehakse 2,5 mm sügavune kergendus või laua pikisuunalised sooned, mille paksus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal. Põrandalauad hööveldatakse tavaliselt nii, et süüpool jääb kasutusküljele.
Põrandalaua HLL ristlõike profiilid on esitatud joonisel 21 ja sulundi profiil ja mõõtmispõhimõtted joonisel 22. Põrandalaua märgistus HLL ei vasta punktis 6.1 kirjeldatud nimetuse ülesehitusele.
Eluruumides õhu niiskus vaheldub, olles talvel madalaim (niiskus alaneb koos kütteperioodi edenemisega). Aasta keskmine niiskus on 35...40%. Sellis-tesse ruumidesse paigaldatavate põrandalaudade niiskusaste tohib olla maksimaalselt 10% = erikuiv. Erikuivad põrandalauad hööveldatakse pärast kuivatamist ja need tuleb ladustada ruumis, mille suhteline niiskus on alla 40%.

6.6 Liistud

Hoonete siseviimistluseks ette nähtud hööveldatud liistud valmistatakse A1...A2 klassi saepuidust.
Levinumad liistutüübid on katte-, põranda-, ääre- ja kaitseliistud. Lisaks nimetatutele valmistatakse palju mitmesuguseid erinevaks kasutuseks ette nähtud eriliistusid. Levinumate liistude ning eriliistude ristlõike profiilid ja mõõtmed võivad eri höövlitöökodades erineda. Lisaks võib liistusid teha tellimustööna. Hööveldatud liistude paksuse ja laiuse lubatud mõõtmete hälbed on +-0,5 mm.
Joonistel 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29 on esitatud liistutüüpide ja nende ristlõike profiilide.

6.7 Muud lauaprofiilid

Punktis 6.1 esitatud süsteemikohasest kolmetähelisest tähistusest jäävad välja mh. järgmised tähekombinatsioonid:

RPL Toorsulundlaud
HPL Hööveldatud sulundlaud

SH Siledaks hööveldatud

SHP Siledaks hööveldatud ümarnurkne laud
KH Jämehööveldatud
KHP Jämehööveldatud ümarnurkne laud
HLL Hööveldatud põrandalaud

Ristlõike profiilid on esitatud joonisel 30.

Sise- ja välisvoodriteks ette nähtud höövelpuitu on võimalik teha ka eespool esitatutest erinevate ristlõike profiilide ja mõõtmetega. Lisaks võib mõnes höövlitöökojas olla käesoleval RT-juhendkaardil kirjeldamata mudeleid. Joonisel 31 on esitatud mõned alternatiivsed sise- ja välisvoodrilauad.

7 SISEVOODRILAUDADE JA LIISTUDE KVALITEEDIKLASSID

7.1 Sisevoodrilaudade kvaliteedi- klassid

Tabel 11.
Kvaliteedi märgistus koosneb kahest tegurist: oksamuster ja puiduliik.

Oksamuster:
E = eriklass, peaaegu oksteta (vaid männi tüveosa pindlaudadest)
V = väheokslik
T = tervete oksakohtadega (männi ladvatüvest/suurte oksakohtadega)
O = okslik

Puiduliik:
M = mänd
K = kuusk

Tabel 12.
Kvaliteedi märgistus koosneb kahest tegurist: oksamuster ja puiduliik.

Oksamuster:
V = väheokslik
T = tervete oksakohtadega (kuuse südamikpuidust)
O = okslik

Puiduliik:
M = mänd
K = kuusk

Kasutusel on neli männi kvaliteedi-kombinatsiooni: EM (5%), VM (15%), TM (35%) ja OM (45%) ning kolm kuuse kvaliteedikombinatsiooni VK (15%), TK (45%) ja OK (40%). Sulgudes on iga kvaliteedigrupi ligikaudne osatähtsus toodangust. Väiksema osatähtsusega kvaliteedigruppide tarnimisajad võivad olla mõnevõrra pikemad kui levinumatel kvaliteedigruppidel.
Kvaliteedinõuetes esitatud omadused ja defektid on määratletud käsiraamatus Pohjoismainen sahatavara1.
Terve oksakoht, mida nimetatakse ka tooreks oksakohaks on alati vähemalt 3/4 ulatuses ümbritsevas puidus kinni. Terve oksakoht on tavaliselt sama värvusega kui ümbritsev puit. Surnud oksakoht, mida nimetatakse ka kuivanud oksakohaks, võib olla ümbritsevas puidus täiesti või osaliselt kinni või sellest irdunud. Surnud oksakoht on tavaliselt musta värvusega.

1 Pohjoismainen sahatavara.
Mänty- ja kuusisahatavaran lajitteluohjeet, Suomen Sahateollisuusmiesten Yhdistys (STMY), 1994.

7.2 Liistude kvaliteediklassid

Kvaliteedi märgistus koosneb sarnaselt hööveldatud voodrilaudadele kahest tegurist: oksamuster ja puiduliik.


Puiduliik:
M = mänd
K = kuusk

Oksamuster:
E = eriklass, peaagu oksakohtadeta (ainult mänd)
V = väheokslik

Kasutusel on kolm kvaliteedi-kombinatsiooni: EM (eriklassi mänd), VM (väheokslik mänd) ja VK (väheokslik kuusk), millest EM-klass on saadaval kas täiesti oksakohtadeta või tabeli 13 nõuete kohaselt.
Tabel 13.

8 MUUD TOOTED

Ümarpuittooted valmistatakse höövel-damise või treimisega. Ümarpuittoode võib olla kas ühtlase paksusega või tüve looduslikku kuju järgivalt koonuseline, mille korral töötlemiskaod on väikseimad. Ümarpuittooteid kasutatakse peamiselt kandetarindites (tugedena) ning näiteks elektri- ja telefonipostidena.

9 PUIDU OMADUSED

Kasvavate puude omadusi mõjutavad nii kasvupinnas kui geograafiline asukoht ja kohalikud tingimused. Nimetatud põhjustel erinevad puidu looduslikud omadused ja seega ka puittoodete struktuur. Osa omadustest või nende vaheldumine võib ilmneda valmis puitoote defektina. Defektsete omaduste tähtsus oleneb suures osas toodete kasu-tuskohast ja seetõttu püütakse nende tegurite mõju vähendada puidu liigitamisega kvaliteediklassidesse.
Puidu defektid võib liigitada järgmiselt: kasvu-, mädaniku- ja putukakahjustused ning valmistusdefektid ja ebaõigest ladustamisest põhjustatud defektid. Puidukahjustusi ja defekte on üksikasjalikumalt käsitletud raamatus Pohjoismainen sahatavara1
.

1 Pohjoismainen sahatavara. Mänty- ja kuusisahatavaran lajitteluohjeet, Suomen Sahateollisuusmiesten Yhdistys (STMY), 1994.

Märgistusjuhised

Käesoleva RT-juhendkaardi kohased lauad märgistatakse dokumentides järgmiselt: laua tüüp (suurtähed), paksus x, laius millimeetrites ja sisevoodrilaua kvaliteet.

Näide:
Sisevoodrilaud STP 14 x 95
Välisvoodrilaud UYS 21 x 120

Tellimisjuhis

Hööveldatud laudade tellimusdokument peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

- laua tüüp (näiteks STP)
- paksus x, laius
- sisevoodrilaua kvaliteediklass (näiteks TK)
- niiskus tarnimisel
- kogus

Välisvoodrilaudade tellimuses tuleb märkida, kas kasutuskülg peab olema saetud, peensaetud või siledaks hööveldatud pinnaga.

Kui voodrilaudu soovitakse saada ilma tagakülje soonteta, tuleb see eraldi märkida tellimusdokumenti.

Kui soovitakse käesoleval RT-juhendkaardil lubatud mõõtmete hälvetest täpsemate mõõtmetega puitu, tuleb see märkida tellimusdokumenti.

10 HÖÖVELDATUD LAUAD, MÕÕTMED

10.1 Välisvoodrilauad

Välisvoodrilaudade kasutuskülg on saetud, peensaetud või siledaks hööveldatud pinnaga.
Välisvoodrilaudade tagaküljele tehakse, v.a. välisvoodrilauad UVL, laua pikisuunalised sooned, mille sügavus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal.

Välisvoodrilaud UTS
Välisvoodri laua UTS mõõtmed on esitatud tabelis 14. Vt. joonis 32.

Välisvoodrilaud UTV
Välisvoodri laua UTV mõõtmed on esitatud tabelis 14. Vt. joonis 33.

Välisvoodrilaud UTK
Välisvoodri laua UTK mõõtmed on esitatud tabelis 15. Vt. joonis 34.

Välisvoodrilaud UYS
Välisvoodri laua UYS mõõtmed on esitatud tabelis 16. Vt. joonis 35.

Välisvoodrilaud UYV
Välisvoodri laua UYV mõõtmed on esitatud tabelis 16. Vt. joonis 36.

Välisvoodrilaud UYL
Välisvoodrilaua UYL kasutuskülg on peensaetud ja muud küljed jäme-hööveldatud.
Välisvoodri laua UYL mõõtmed on esitatud tabelis 17. Vt. joonis 37.

10.2 Sisevoodrilauad

Sisevoodrilaudade kasutuskülg siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehöövel-datud.

Sisevoodrilaudade tagaküljele tehakse pikisuunalised sooned, mille sügavus võib olla kuni ¼ laua paksusest soone kohal.

Sisevoodrilaud STS

Sisevoodrilaua STS mõõtmed on esitatud tabelis 18, vt. joonis 38.

Sisevoodrilaud STV
Sisevoodrilaua STV mõõtmed on esitatud tabelis 18, vt.joonis 39.

Sisevoodrilaud STP
Sisevoodrilaua STP mõõtmed on esitatud tabelis 18, vt.joonis 40.

10.3 Palkvoodrilauad

Palkvoodrilaudade kasutuskülg on siledaks hööveldatud ja tagakülg jämehööveldatud.

Palkvoodrilaudade tagaküljele tehakse laua pikisuunalised sooned, mille sügavus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest soone kohal.

Palkvoodrilaud STH
Palkvoodrilaua STH mõõtmed on esitatud tabelis 20. Vt. joonis 42.

Palkvoodrilaud SYH
Palkvoodrilaua SYH mõõtmed on esitatud tabelis 21. Vt. joonis 43.

10.4 Põrandalauad

Põrandalaudade kasutuskülg on siledaks hööveldatud ja tagakülg jäme-hööveldatud.
Põrandalaudade tagaküljele tehakse 2,5 mm sügavused kergendused (joonisel 44 esitatud katkendjoonega) või 2...3 kolme millimeetri laiust laua pikisuunalised soont, mille sügavus tohib olla maksimaalselt 1/4 laua paksusest.
Põrandalaudade mõõtmed on esitatud tabelis 22. Vt. joonis 44.

10.5 Sulundlauad

Toorsulundlaudade kasutuskülg on saetud pinnaga ja tagakülg jäme-hööveldatud.

Põrandalaudade mõõtmed on esitatud tabelis 23. Vt. joonis 45.

Hööveldatud sulundlaud HPL
Hööveldatud sulundlaua mõlemad küljed on siledaks hööveldatud.

Hööveldatud sulundlaudade mõõtmed on esitatud tabelis 24. Vt. joonis 46.

10.6 Siledaks hööveldatud ümarnurksed lauad

Siledaks hööveldatud ümarnurkne laud on ümberringi siledaks hööveldatud.

Siledaks hööveldatud ümarnurkse laua mõõtmed on esitatud tabelis 25. Vt. joonis 47.

 


Käesolev RT-juhendkaart Sae- ja höövelpuit asendab järgmised puitu käsitlevad RT-juhendkaardid

RT 21-10172 (SFS 2511) Sahattu ja höylätty puutavara, mitat (1982)
RT 21-10173 (SFS 3838) Kyllästetty puutavara, mitat (1982)
RT 21-10174 (SFS 2726) Höylätyt laudat, mitat (1982)
RT 21-10175 (SFS 2727) Höylätyt listat, mitat (1982)
RT 21-10188 (SFS 4891) Puutavaran ominaisuudet ja viat, määritelmät ja arviointi menetelmät (1983)
RT 21-10189(SFS 4892) Höylätyt verhouslaudat, laatuvaatimukset (1983)
RT 21-10190 (SFS 4893) Höylätyt listat, laatuvaatimukset (1983)


Fotod:
Kaanepilt. Metsäkuva arhiiv KY.
Fotod 4 ja 9. Metsäteollisuus RY.
Foto 8 ning fotod lehekülgedel 21 j 23. Seppo Kaksonen.

Käesoleva RT-juhendkaardi koostamisel osalesid Rakennustietosäätiö toimkond TK 170 Puittarindid:
arhitekt Jussi Vepsäläinen, esimees,
büroo juhataja Pertti Hämäläinen,
arhitekt Jarmo Saari,
arhitekt Jukka Jaatinen, sekretär.
Juhise mustandi koostas Jarmo Saari.

© Rakennustietosäätiö RTS