Platvorm- puitehitussüsteem

Karkassitarindid

puitelamu, väikeelamu, puitkarkass, platvorm-puitehitussüsteem


Käesoleval RT-juhendkaardil tutvustatakse platvorm-puitehitussüsteemile vastavate karkassitarindite üldpõhimõtet. Tegemist on korruste kaupa ehitatava, kandeseinatarinditele toetuva karkassisüsteemiga (platvorm- ehk tasandehitus). See sobib nii tulepüsivusklassi TP3 kuuluvate 1- ja 2-korruseliste kui tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate 3- ja 4-korruseliste elamute ja ametihoonete ehitamiseks.
Süsteem on ette nähtud nii mõõtu lõigatud valmisdetailidest kohapeal ehitamiseks kui ka elementehituseks.

1 ÜLDPÕHIMÕTE

Süsteemi välisseinad ja osa vaheseintest on kandvad ning hoone karkass ehitatakse korruste kaupa. Kohapeal ehitamise korral pannakse seinatarindid horisontaalasendis kokku aluspõranda- või vahelaetalastikule kinnitatud aluspõrandaplaadi peal, tõstetakse püsti ja kinnitatakse oma kohale. Seinatarindite peale paigaldatakse järgmise korruse vahelaetalastik ja vahetult selle peale aluspõrandaplaadid. Vahelage kasutatakse seejärel tööalusena järgmise korruse ehitamisel. Vt joonist 4.
Ülemise korruse seinatarindite peale paigaldatakse katuslae kandetarindid ja katusekate. Kui katusekate on valmis, alustatakse isolatsioonide, õhu- ja aurutõkete ning santehniliste ja elektriseadmete paigaldamist. Sellele järgneb sisevoodri paigaldamine ja lõpuks pindade viimistlemine. Aknad ja välisuksed paigaldatakse karkassiehitustööde etapil. Fassaadivoodri paigaldamist võib alustada kohe, kui karkassitööd on valmis.
Süsteem sobib nii 1- ja 2-korruseliste väikeelamute kui 3- ja 4-korruseliste korruselamute ja ametihoonete ehitamiseks.
Ehitussüsteemis kasutatavate tarindite tüüpe käesoleval RT-juhendkaardil ei käsitleta.

2 KARKASSISÜSTEEMI PÕHIOSAD

Siin tutvustatavad tarindielemendid sobivad eelkõige ettenähtud mõõtmetega valmisdetailidest kohapeal ehitamiseks. Süsteemi põhimaterjalideks on ettenähtud mõõtmetega karkassipostid, aluspõranda- ja vahelaetalad ning ehitusplaadid.
Hoone arvutamisel on soovitatav lähtuda eespool nimetatud materjalide standardmõõtmetest. See vähendab nii materjalide töötlemist ehitusplatsil kui materjalikadusid. Vt joonist 1.

2.1 Aluspõrandatarind

Aluspõranda võib ehitada kandvana või pinnasele toetuvana. Kandva puittarindis aluspõranda karkass ehitatakse samal põhimõttel nagu allpool kirjeldatav vahelaekarkass.

2.2 Vahelaetarindid

Vahelae karkassi moodustab kandetalastik ning selle peale kinnitatav aluspõrandaplaat. Kandetaladeks kasutatakse näiteks:
• tugevussorteeritud ja mõõtu lõigatud puitmaterjalist talasid
• tüübelliittalasid
• kerg- ehk topelt- T talasid
• spoonliimpuidust talasid
• liimpuittalasid
• sõrestiktalasid.
Vahelaetalastik ehitatakse alumise korruse seinatarindite peale ja talade otstesse kinnitatakse nn vöötala, mis kannab ülemiste korruste koormuse üle allpool paiknevatele seinatarinditele. Vt joonist 2.
Tarindi kandevõime suurendamiseks võib vähendada talade sammu ja/või kasutada kõrvuti mitmeid üksteisega ühendatud talasid.
Talastiku sammu arvutamist mõjutavad peale ehituslike tegurite ka aluspõrandaplaadina kasutatavate ehitusplaatide standardsuurused.
Aluspõrandaplaadid kinnitatakse talastiku külge kruvidega (või naeltega) ja nagisemise vältimiseks on soovitatav ühendust tugevdada liimiga. Aluspõrandaplaat jäigastab tarindi horisontaalsuunas ja toimib ka tööplatvormina järgmise korruse ehitamisel. Aluspõrandaplaadiks kasutatakse näiteks sulundiga okaspuuvineeri.

2.3 Katuslaetarindid

Katuslae karkassi moodustab kandetalastik või puitsõrestikud ja nende peale kinnitatav katusekatte alustarind, milleks võivad olla alusplaadid või -lauad.
Katuslaetalastik või -sõrestikud ehitatakse ülemise korruse seinatarindite peale. Sõrestiktarindis katuslae kasutamisel võib seinad ehitada ühesuguse kõrgusega ja viilu kohas kasutada spetsiaalset otsasõrestikku. Talatarindis katuslae kasutamisel on ülemise korruse seinte ehitusviis samasugune kui ühesuguse kõrgusega seinte korral, kuid seinte kõrgus määratakse katusetarindite alusel.
Talastiku ja sõrestike sammu arvutamisel tuleb peale ehituslike tegurite võtta arvesse ka katusekatte alustarindi plaatide standardmõõtmeid.
Alustarindiks olevad plaadid jäigastavad hoonet horisontaalsuunas ja toimivad aluskattena. Plaatideks kasutatakse näiteks pikematelt külgedelt sulundatud 15 mm okaspuuvineeri.

2.4 Kandvad seinad

Välis- ja vaheseinte karkass ehitatakse tavaliselt paraja pikkusega, mõõtu lõigatud ja ümardatud kantidega puitmaterjalist, kuid võib kasutada ka saetud või hööveldatud puitmaterjali või spoonliimpuidust karkasse.
Kohapeal ehitamise korral pannakse seinakarkassid kokku aluspõranda või vahelae peal horisontaalasendis, seejärel paigaldatakse välisseintele tuuletõkkeplaadid, tõstetakse seinad püsti ja kinnitatakse läbi alumise vööprussi allpool paikneva horisontaaltarindi külge. Lisaks kandvatele karkassipostidele hõlmab seinakarkass ühte alumist vööprussi ja kahte ülemist vööprussi. Ülemine vööpruss ühendab erinevad seinad üksteise külge ja see kinnitatakse alles pärast seinte püstitamist.
Vt joonist 3.

Seina soojusisolatsioonikihi paksust võib vajadusel suurendada, paigaldades karkassist kas sisse- või väljapoole näiteks 50 mm lisaroovitise või suurendades karkassiposti laiust.
Seinakarkassi (karkassipostide pikkuse ja sammu) arvutamine põhineb peale ehituslike tegurite ka ehitusplaatide standardmõõtmetel. Vt jooniseid 13 ja 14.
Tavaliselt pannakse ka mittekandvad vaheseinad kokku ja püstitatakse samal põhimõttel ja samaaegselt koos kandvate seintega. Mittekandvates seintes kasutatakse sellisel juhul sama pikkusega karkassiposte nagu kandvates seintes.

Joonis 4. Hoonekarkassi näitlik joonis


Joonised 11...12

Joonised 5...10
Fotoseeria välisseina ehitamisest platvorm-puitehitussüsteemi korral.

3 SÜSTEEMI OMADUSED

Süsteem on välja töötatud tehases valmistatud valmisdetailidest kohapeal ehitamiseks, kuid seda saab rakendada ka elementehitusel. Lisaks professionaalsele ehitamisele sobib see meetod ka omal käel ehitamiseks. Süsteem põhineb erinevate tootjate ühtlustatud ja kokkusobivate mõõtmetega konstruktsioonielementidel, mis paigaldatakse ehitisse tavaliselt oma esialgsel kujul.
Arvutuste aluseks on ehitusnormidega seatud nõuded korruse- ja ruumikõrgusele ning ehitusplaatide standardmõõtmed.
Süsteemi olulisteks omadusteks on muuhulgas:
• ettenähtud mõõtmetega ehitusmaterjalide kasutamine vähendab võrreldes traditsioonilise, nn pikka materjali kasutava meetodiga ehitusplatsil vajalikku töötlemist ja materjalikadusid
• erinevate mõõtmetega detailide arvu saab hoida võimalikult väiksena, näiteks on seinakarkassi puitmaterjali hulka ristlõike mõõtmete osas võimalik piirata kahe suurusega: välisseinapost ja vaheseinapost
• kohapeal ehitamine ei eelda nii raskeid tõsteseadmeid nagu elementehitus, sest tarindid ja konstruktsioonielemendid on kerged
• süsteem on paindlik – sobib nii väike- kui korruselamute ehitamiseks
• süsteem lihtsustab ehitus- ja tarindiprojektide koostamist
• süsteem võimaldab erineva kujuga ja mitmekesiseid ruumilahendusi.
Süsteemi on võimalik kasutada nii tulepüsivusklassi TP2 kui tulepüsivusklassi TP3 kuuluvate hoonete korral. Lisaks elamutele võib selle süsteemi üldpõhimõtet rakendada ka näiteks ameti- ja teenindushoonete ehitamisel.

Tabel 1
Tarindisüsteemi standarddetailid (vt ka joonist 1). Talade kohta vt ka tabelit 2.

Detail

paksus

mm

laius

mm

pikkus

mm

Karkassimaterjal

 

 

 

välisseina karkassipost

48

147, 172

2480 (2630)

vaheseina karkassipost1)

48

66, 97

2480 (2630)

välisseina alumine või ülemine vööpruss

48

147, 172

 

vaheseina alumine või ülemine vööpruss1)

48

66, 97

 

aluspõranda- või vahelaetala2)

48

220

 

niiske ruumi tala2)

48

172

 

 

 

 

 

Ehitusplaadid

 

 

 

aluspõrandaplaat

(ringsulundiga okaspuuvineer)

18

24003)

1200

katusekatte alusplaat

(pikematelt külgedelt sulundatud okaspuuvineer)

15

27003)

1200

tuuletõkkeplaat

25

1200

2700, 3000, 3100

okaspuuvineer (võimalik)

9

12003)

2750

kipskartongplaat

13, 15

1200

2600, 2750

1)   Mittekandvate vaheseinte karkassimaterjaliks võib kasutada ka spoonliimpuidust või liimpuittooteid.

2)   Talade ristlõike mõõtmed, tüüp ja samm tuleb määrata igal konkreetsel juhul eraldi. Orienteeruvad sildeavad on esitatud tabelis 2.

3)   Vineeri pinnaspooni suund.

Tabel 2
Aluspõranda ja vahelae orienteeruvad maksimaalsed sildeavad erinevate talatüüpide korral. Sillet võib suurendada, kui kandetarind on mitmeavaline. Parempoolse veeru suurema jäikuse arvutuskriteeriumiks on läbipainde piirväärtus 1,5 mm ja seda soovitatakse kasutada elamute peakandurite silde määramisel. Vasakpoolse veeru väärtusi saab kasutada suvilate korral.

Detail

k 600 mm

läbipainde piirväärtus 12 mm kasuliku koormuse korral

k 600 mm

läbipainde piirväärtus 1,5 mm koondkoormuse korral

Saematerjalist tala

 

 

48 × 172 C24

3,0 m

2,3 m

48 × 220 C24

3,9 m

3,0 m

Liimpuittala

 

 

42 × 225 L40

4,1 m

3,0 m

59 × 315 L40

5,7 m

4,6 m

90 × 405 L40

8,1 m

7,3 m

Spoonliimpuidust tala

 

 

45 × 260

5,1 m

4,0 m

51 × 300

5,9 m

4,8 m

45 × 360

6,6 m

5,5 m

51 × 400

7,3 m

6,4 m

Ogaplaat-liittala

 

 

42 × 294 MT40

4,9 m

3,7 m

42 × 346 MT40

5,5 m

4,4 m

42 × 394 MT40

6,1 m

5,0 m

1)     Lähtekoht: üheavaline tala, kasulik koormus 1,5 kN/m² (150 kg/m²) või koondatud koormus 1 kN (10) kg.

Märkus: Eestis kasutatakse arvutustes teisi kasuliku koormuse väärtusi. Ligikaudselt vastab L40-le GL36.


 

Fotod: Wood Focus Oy.

Käesoleva RT-juhendkaardi koostamisel osales Ehitusteabefondi komisjon TK 170 Puittarindid:
arhitekt Jussi Vepsäläinen, esimees
juhataja Pertti Hämäläinen
tehnikadoktor Mika Leivo
arhitekt Jarmo Saari
arhitekt Jukka Jaatinen, sekretär

Käesoleva RT-juhendkaardi valmistas ette Jarmo Saari.

© Rakennustietosäätiö RTS